MAALEHE ARHIIVIST | Taasavaldame kirjaniku juubeli puhul pikema intervjuu, mis on tulvil äärmiselt kaasaegselt kõlavaid mõtteid.
MAALEHE ARHIIVIST | Mihkel Smeljanski mullu suvel: Kuldne Trio oleme seni, kuni muutume muldseks (19) 1309
Avaldame taas 2019. aasta juulis Kuldse Trio 45. sünnipäeva eel ilmunud loo Mihkel Smeljanskiga.
Ta on särav, elurõõmus ja karismaatiline naine. Oma pika karjääri jooksul, mis tublisti üle viiekümne aasta kestis, jõudis Urve Tauts elada sadu lavaelusid ja surra arvutul hulgal lavasurmasid.
20. novembril suri 90aastaselt Hugo Hiibus, tuntud karikaturist ja šaržist, kel oli ka lugude kirjutamise ning inimeste kuulamise peale annet.
Lennukas luulefestival “Tähetund”, tähelepanu väärivad näitused, muu hulgas “Õ” ja julge noor teater, seekord etendusega “Between Dreams and Drowning”. Justkui protestiks suurlinnastumisele, sünnib selline kunst Eesti väikelinnades.
Jüri Arrak on mu meelest märkinimene. Tema värsket raamatut “Kunstiaed” soovitan lugema hakata tagantotsast, sest seal on need viimased märgid. On filosoofiat ja mõttelugu.
Moskva lavastaja Aleksandr Ogarjov, kes 2018. aasta suvel lavastas Mart Kivastiku näidendi “Kostja ja hiiglane” Viinistul, plaanib seda nüüd Moskva kesklinnas asuvas koduteatris Draamakunsti Kool.
Dokumentaalfilm “Päevade sõnad” – religiooniloolasest, filoloogist ja tõlkijast Marju Lepajõest – erineb teistest omataolistest selge ning napi kontseptsiooni poolest.
Mart Kivastiku värskelt ilmunud “Taevatrepp” on ... või võiks olla üks võluv väike romaan. Kõik vajalik on olemas – põnev idee, hea stiil, ja mölakas, aga sümpaatseks saav peategelane. Ent kuskil läheb miskit nihu...
Tänaseks meie seast lahkunud Mladen Kiselovi lavastus “Kes kardab Virginia Woolfi?” esietendus Tallinna Linnateatri kammersaalis 23. jaanuaril 2010. Ja on siiani nagu uus, ei ole laisk ega tolmune.
Loomingu Raamatukogu on alati mu jaoks olemas olnud. Nüüd hakkab neil ilmuma kuldsari – parimate, haruldasemate või nõutumate vanade raamatute uustrükk. Aga parimad mis mõttes?
Akordionist Tuulikki Bartosiki uus sooloplaat “Torm veeklaasis” sisaldab lugusid, mis on inspireeritud Eestist ja Võrumaast, aga ka eestlusest laiemalt.
Trükikojast tuli just literaat Vaapo Vaheri kaheköiteline hiigeluurimus “Hiiumaa kirjanduse lugu”, mis viitab küll kindla paigaga seotusele, kuid ei tähenda siiski vaatevälja piiratust, vaid lisab uut teavet ja iselaadi rakursse kogu Eesti kirjandusuurimisse.
Loodan, et nii nagu minul aitas Tiit Made “Nõukaaja” lugemine vaadata raudse eesriide taga kättesaamatus kauguses asunud Rootsi ühiskonda, aitab see pärast nõukaaega sündinud eestlastel mõista pöördumatult minevikku jäänud ENSVd.
Paks Margareeta avab üle hulga aja uksed ning külastajaid tervitab ekspositsiooni staar - 700-aastane koge.
“Mis film see selline on? Järjekordne lõputu äng ja pimedus? Miks te teete selliseid?” küsib telesaatejuht filmi “Kohtunik” peaosalistelt. Mõlemad ütlevad vabandavalt vastu: “Ei, see pole sugugi nõnda, nalja saab ka.”
Mare Kõiva teosest “Eesti loitsud I. Arstimissõnad” leiab lisaks loitsudele ka laiema suunitlusega tekste haiguste ennetuseks, alkoholismist vabanemiseks, hirmust ülesaamiseks ja vaimse tasakaalu taastamiseks.
Tartus festivalil Draama ja Rapla kultuurifestivalil Särin oli vaatajal ja kuulajal võimalus leida enda jaoks see, mis puudutas.
Kas samblikel on nimed? Sellele küsimusele vastamiseks on appi võtta Tartu Ülikooli teadlaste aastatepikkuse töö viljana valminud piltmäärajad. Eraldi raamatud on kasutada puudel, kividel ja maapinnal kasvavate suursamblike kohta.
Laupäeval, 14. septembril Kadriorus aset leidev kolmas Kirjandustänava festival peetakse suuresti Mati Undi, Heiti Talviku, Juhan Jaigi ja Juhan Liivi seltsis.
Täna, 5. septembril, oleks 65aastaseks saanud Jüri Krjukov. Lavastaja ja Krjukovi kursusekaaslane Merle Karusoo annab oma kooliaegseid erialapäevikuid sirvides mälestusele Jürist tähenduse.
Kirjandusteadlane professor Rein Veidemann ütles Lipal 9. augustil peetud Uku Masingule pühendatud konverentsil: “On 110 aastat Eesti geeniuse sünnist. Kogu Eesti oleks pidanud seda tähistama.”
Nädalavahetusel võõrustas Käsmu külake 7000 folgihuvilist, kes olid sel korral iiri muusika lainel ja võinuks sinna jäädagi. Või nagu ütles Üllar Saaremäe: “Ei saa aru, miks seda juba varem ei tehtud!”
Näitlejad, kes suudavad võtta mängu juhtimise enda peale ja vedada etenduse käima, on näitlejad suure tähega. Lahkunud Tõnu Aav oli just selline.
See pole lihtne muuseum, vaid maailmatasemel kunsti näitav ja loov suur maailm keset väikest Haapsalu. Igal suvel on Evald Okase muuseum teinud Haapsalust tähtsa kunstilinna.
Hiljuti Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatud Fotografiska näitused heidavad me ette poliitilise, globaliseeruva, soolise identiteediga heitleva maailma – need on praegused valusad küsimused, ja sugugi mitte ainult hipsterituiksoonel.
Paarsada harrastusteatritegijat olid 2.–4. augustini Põlvamaal Räpinas, kus peeti XIX külateatrite festivali.
Omanäolise stiiliga Rein Savi balansseerib raamatus “Ma olen imestusest tulvil” kaasakiskuvalt ulme ja tegelikkuse piiril.
Peterburi Liteinõi teatri viis näitlejat koos lavastaja Julia Augiga jalutasid Ivangorodist Narva, läbisid piiripunkti, tegid Vaba Lava fuajees proovi ja näitasid viie päevaga valminud eskiisi sajakonnale huvilisele.