Viimasest Kantar Emori ja Toiduliidu ühisest ostukäitumise jaeseire uuringust selgus, et kodumaiste toidukaupade eelistus Eesti tarbijate seas on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele. Aina suuremaks valiku kriteeriumiks kerkib sooduspakkumine ja odavam hind.
Euroopa oliiviõlivarud on otsakorral, kuna teist aastat järjest jäi oliivisaak väga kehvaks. Tootjad on sunnitud õli importima Lõuna-Ameerikast, kirjutab The Guardian.
Nädalvahetusel sai selgeks, kes künnisportlastest esindab Eestit tuleva aasta augustis kodupõrandal, Eestis peetaval kündmise maailmameistrivõistlusel. Tavaadraga tuli tänavuseks meistriks Raido Kunila ning pöördadraga Priit Puuorg.
Laupäeval peeti Järvamaal Säreveres Eesti kündmise meistrivõistlused ja selle raames korraldati põllul vanatehnika näitus.
Kuigi suurem osa Eestis tegutsevaid poekette on lubanud peagi loobuda puurikanade mune müümast, võib see praktikas osutuda keeruliseks ning tõsta hüppeliselt muna hinda.
Kuuldused erakordselt heast seeneaastast on taas kord hakanud innukalt levima. Korilased ei suuda end kuidagi metsadest eemal hoida ja seened on Facebookist turgudelegi jõudnud. Keegi ei jää ilma!
2022. aasta zoonooside seire tulemused näitavad, et peamiselt tuvastati Salmonella bakterit kanaliha ja kanalihatoodetest. Inimestel diagnoositud sagedasemad zoonoosid olid salmonelloos ja kampülbakterenteriit.
Laupäeval tehti Olustveres sõud väiketraktorite ehk T-25 klassi künnivõistlustel, kus noorim võistleja oli 9aastane.
Samal ajal kui mitmed riigid Euroopas on puurikanade pidamisest loobunud, toodetakse Eestis enamik munadest endiselt sellel viisil. Muudatuste tegemise peamiseks takistuseks peavad eri osapooled raju hinnatõusu.
„Üdini hea meel, et mulle see tiitel anti. Esimene mahenaine sai aasta põllumeheks tõesti,“ ütles Airi Külvet Aasta Põllumees 2023 tiitli kättesaamise järel.
„Viimaste aastate poliitilised keerised on pidanud õpetama, et toidujulgeolek on osa iga maa julgeolekust,“ rõhutas president Alar Karis konverentsil „Aasta Põllumees 2023“.
Airi Külvet on innovaatiline mahetootja, kes on rajanud Jõgevamaale Puutsa tallu rohumaaveiste mahekasvatuse, kus rakendab üha uusi karjatamismeetodeid, et tuua niitudele tagasi liigirikkus.
Nii palju põllumehi, kui on täna kogunenud Tallinna KUMU kunstimuuseumi, ei näe need kunstisaalid just iga päev. Täna peetakse siin Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe konverentsi ning kuulutatakse välja võitja – Aasta põllumees 2023.
20. septembrist on lubatud Eestis hanelisi jahtida, nii et need põllumehed, kes seni peletasid linde oma põldudelt küll stardipüstolite, laserkiirte või gaasipaugutitega, saavad nüüd mõne neist ka maha kõmmutada.
Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimat taimekasvatajat juba kümnendat korda. Tänavu astub võistlustulle neli omanäolist aiandustootjat.
Viljandimaal asuvas Paala farmis oli suve algul ärev olukord – põua tõttu sai rohumaa hektarilt kolm korda vähem silo kui tavapäraselt. Ligikaudu tuhandepealine kari ei või aga nälga jääda.
Ühelgi muul ajal pole turuletid nii rikkalikud ja värvilised.
Lugejad ehk mäletavad veel, kuidas me oma esimeses Kõplahõimlaste sarja loos kohutava kartulipaneku üle kurtsime. Nüüd on siis tulemus käes. Kahjuks lõpp on vähemalt sama halb kui algus, aga me õppisime sealt midagi!
Margus Lepp juhib uute võtetega Vändra aktsiaseltsis nii piimakarja- kui teraviljakasvatust ökonoomselt ja keskkonda säästvalt, vähendades iga aastaga ettevõtte süsiniku jalajälge.
Toiduteadlased kiidavad tatart kui üht parimat looduslikku organismi puhastajat ja tervendajat, kuna tatratangudel on tohutu toiteväärtus – ohtralt B grupi vitamiine ja aminohappeid. Et tatra abiga saab ka loodust puhtamana hoida ja keemiliste väetiste osakaalu vähendada, pole nii laialt teada.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) analüüsib igal aastal taimekaitsevahendite jääkide sisaldust meie igapäevases toidus. Mullu võeti 349 proovi. Tulemused olid üllatavad mitmes mõttes.
Parima taimekasvataja tiitli pälvinud Kaido Kirst suudab Saaremaa kivistelt maadelt välja võluda viljarekordeid ja pälvib viljelusvõistlustel alati mõne auhinnalise koha.
Seitse aastat tagasi idanema pandud tapamaja idee sai muhulastel teoks täpselt siis, kui vajadus teenuse järele kõige suurem.
Jaapani haruldast wagyu tõugu musti lihaveiseid toidetakse Jaapanis õlle ja teraviljaga ja loomadele tehakse massaaži, et liha veelgi hõrgumaks saaks, sest nii saab ülimaitsva liha eest kõrgemat hinda.
Pedja ja Pikknurme jõe luhtadel kasvatatakse mahedalt lihaveiseid ja rakendatakse selles töös keskkonnahoiu nimel üha uusi meetodeid. Eesmärk on tuua niitudele tagasi liigirikkus – nii orhideed kui rukkiräägud.
Olete ammu mõelnud, et igasügisene õunamahla tegemine on hirmus tüütu? Tahaks oma aia marjadest moosi teha ning seda turustada, aga kodus väikesel pliidil keetmine on raske ja kulukas? Lahendus on käeulatuses!
Kui muude kaupade puhul on nii, et väikemates linnades saab odavamalt ja pealinnas krõbedama raha eest, siis kukeseenega on lood sel aastal hoopis vastupidi!
Tallinna turgudest on Balti jaama turg hetkel kindlasti kõige moodsama kaubavaliku ja väljanägemisega. Ostjaid leidub ka väga eksootilistele ning kallitele kaupadele.
Väiketootjatest Eesti kitsekasvatajad on leidnud toimetulekuks nii tõhusaid viise, et suudavad enamiku toodangust otse talust ära müüa. Poelettidele jõuab vaid ühe kitsetalu kaup.
