Toomas Tiirats maaülikoolist loodab, et seda COVIDi antikehasid lüpsnud lehma ei pea tapamajja saatma ja ta saab elada pika ilusa elu.

Maaülikooli katsefarmis pandi osa lehmi lüpsma COVIDi-vastaseid anti­kehi, et kasutada neid inimestele mõeldud nina­sprei valmistamiseks. See võib tulevikus piimalehmade kasum­likkust tunduvalt tõsta.

Heli Raamets
Artikli autor Kristiina Märs käis eelmisel suvel läbi suure hulga heinapõlde ning analüüsis nii haljasmassi kui hiljem silosid.

Silo mõjutab väga palju nii piimatoo­dan­gut kui lehmade tervist. Mullused silod, eriti tavaliselt kvaliteetseimad esimese ja teise niite omad, valmistasid pettumuse.

Kristiina Märs
2016. aasta oktoobris suure pidulikkusega avatud Kevili vilja­terminal Rõngus – kuivati, labor ja säilituspunkrid – on üks viimaste aastate suurimaid kuivatiehitusi Eestis.

Kaks head vilja-aastat on pannud põllu- ­mehi taas kuivatitesse investeerima. Ja nüüd juba ühes mahukate säilitus- ­punkritega, mis võimaldavad vilja rohkem ning kauem säilitada. Selleks et sügisel vili uude terminali saada, tuleb ehitusega alustada kevadel.

Ain Alvela
Martin Tishler, EMÜ doktorant

Raieviisi valikust sõltub metsa edasine saatus. Lageraie on kõige tulusam, kuid majanduslikud põhjused pole kaugeltki ainsad argumendid. “Metsameestele on ikka väga südamelähedane see uuendus, mis puiduvarumisele järgneb,” rõhutab uuringus osalev maaülikooli doktorant Martin Tishler.

Anni Õnneleid,
Argo Ingver,
Mari Kartau
Priit Lomp

| METSALEHT |Kui 2014. aastal selgus, et vallamaja kõrval kasvav männik on saanud raieküpseks, oli ühtlasi teada, et lageraie ei pruugi paljudele meeldida. Vallavanem Priit Lomp kutsus rahva kokku, et asja arutada.

Anni Õnneleid,
Argo Ingver,
Mari Kartau