Kel on puuriit mullu soetatud, võib oma paarisajaeurost puuvaru vaadata täiesti uue pilguga: pea tuhat eurot õuel! Aasta tagasi tuli ühe ruumimeetri küttepuude eest tasuda keskmiselt 40–50 eurot, sel sügisel küsitakse sama koguse eest juba üle 100 euro, kohaletoomisega kuiv puu võib maksta ka 200 eu...

Ester Vaitmaa,
Kadri Sildmets,
Hele-Mai Kulleste

Looduslik soo kui omaette ökosüsteem suudab siduda umbes tonni süsinikku hektari kohta aastas, mis võiks Eesti süsinikubilansile anda kõva täienduse. Kuid kõigepealt peavad meie ametnikud ja teadlased selles ka Euroopa Komisjoni veenma.

Ain Alvela

Kui rahastamisperioodi jooksul oli seni jagada keskeltläbi üks miljon eurot aastas, siis üleminekuperioodil, aastatel 2021–2022 tuli meetmesse raha juurde. Käimasoleva taotlusvooruga saab metsade hea käekäigu hüvanguks suunata rekordilised 2,3 miljonit eurot.

Mari Kartau,
Ain Alvela

Looduslikus aineringes ei teki ega kao miski, kõik ringleb maa ja atmosfääri vahel. Nii ka süsinik. See süsinik, millega me kliimamuutuste peatamiseks võitleme, et ole loodusliku aineringe loomulik osa, vaid meie poolt välja kaevatud fossiilsete maavarade kasutamise käigus süsteemi lisatud ainekogus...

Mari Kartau

Milline võiks olla jätkusuutlik metsamajandamine ja kuidas puitu paremini väärindada? Selle üle arutlevad täna Viru Keemia Grupi korraldataval Keskkonnapäeva lõpupaneelil algusega kl 14.20 endised ja praegused ministrid, poliitikakujundajad, teadlased ja metsasektori esindajad.

Mari Kartau

Viimaseid nädalaid või koguni päevi võib näha oma territooriumil veel ringi lendavaid ja toitu jahtivaid konnakotkaid. Nii ka minu metsas, kus sel suvel pesitsus kahjuks ei õnnestunud, aga kotkapaar oli olemas.

Leili Mihkelson

„Tänapäevased lapsed on targad,“ ütleb loodusõpetaja Pille Udam. „Loodusharidusele on viimastel aastatel palju tähelepanu pööratud ja meie lapsed on sellest palju võitnud. Algteadmisi metsas käimise kohta ei ole enam suurt vajadust üle korrata.“

Mari Kartau