Foto: Raivo Tasso

Uurime Eesti Vabaõhumuuseumi turva- ja tehnojuhilt Hardi Ojastelt, kas rõõmustada pärandiks saadud reheahju üle või sellest loobuda. “Niisugusele küsimusele on üheselt raske vastata,” tõdeb Hardi. “Kui vaadata rehemaja, siis selle keskmeks on rehetuba, mille mõõdud on keskmiselt 5 × 6 m kuni 8 × 7 m ning lae kõrgus 3,5–4,5 meetrit. Tegu on üüratult suure ruumiga, mille kütmiseks pidi olema suur ahi. Omal ajal oli rehetuba elu süda. Kui praegusel ajal on kombeks koguneda televiisori ette või siis kööki, käis omal ajal elu ümber mitmefunktsioonilise reheahju. Siis oli rehetuba elamise, töö- ja käsitöötegemise ning söögivalmistamise koht.”

Enamikule neist, kes tahavad tänapäeval endale maakoduks rehemaja, meeldibki selle arhailisus ning nad soovivad seda säilitada. Vaid veidi tahetakse hoonet kohendada, et oleks tänapäevasem, hubasem ja soojem.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: