Kokkuhoid aluskattelt. Aluskatte ülesanne on korjata plekialune kondensatsioonivesi kinni ja räästa kaudu välja juhtida. Kondensatsioon tekib temperatuuride erinevusest katusekatte all ja välisõhus. Hästi tavapärane on väide: meil on külm pööning või lausa kuurialune, kuhu kilet vaja pole. Vastupidi – kokkuhoid kilelt + selle kinnitamiseks kasutavalt distantsliistult on ca 1 euro/m². Kahju on kordades suurem. Kile tuleb panna ka külmadele pööningutele, kui hoone elueaks soovitakse enam kui kümme aastat.

Katusekruvid. Kruvid võivad poes olla kolm korda odavamad, kuid need pole katuse­kruvid, vaid oluliselt väiksema vastupidavusega sisetingimuste kruvid. Väljanägemine võib olla aga identne. Kohata võib ka sellist kokkuhoiu skeemi, kus kruvi on õige, aga valitakse sisetingimustesse mõeldud seib – sellisel juhul annab seib väga kiirelt järele ja käivitab korrosiooniprotsessi kogu kruviava ümbruses. Lisaks pöörake kruvide keeramisel tähelepanu sellele, et tööriist oleks siduriga. Liigse jõu rakendamisel keeratakse kummitihend metallseibi alt välja ja tihend jääb UV-kiirguse kätte. Mis kasu on 40 aastat kestvast katuseplekist, kui see kinnitatakse neli aastat kestva kruviga?

Korstnaplekid. Neid vahetatakse veidi tihedamalt kui katusekatet, sest korsten asub agressiivsemas keskkonnas ja roostekahjustused on varmad tekkima. Üsna tihti kohtab olukorda, kus korstnaplekid on vahetatud ja alles siis võetakse ette katusevahetus. Kui korstnaplekke ei vahetata, on kokkuhoid küll 10–20 eurot, kuid nende eluiga saab peagi otsa. See väljendub tavapäraselt roosteniredes keset katust, mis omakorda käivitavad korrosiooniprotsessi värskelt vahetatud paanidel. Kahjustatud paanide vahetamisele kuluv summa on kolmekohaline.

Akna- ja lisaplekid. Akna- ja näiteks parapetiplekke kiputakse suuremate projektide korral (kortermajade renoveerimisel) paigaldama tsinkplekist. Hind on võrreldes värvkattega plekist ca 10% soodsam, kuid hilisemad mured on silmaga märgata. Et tsinkplekk on algselt kaetud korrosiooni tekkimist takistava õlikihiga, kipub see vihmaveega kokkupuutel fassaadile voolama ja määrima. Hilisem fassaadi värvimine on väga kulukas.

Pinnakatete valik. Kuidas saab kõige kangema kattega plekk olla soodsam odavast tsinkplekist? Väga lihtsalt. Tsinkplekiga sarnase eluea andmiseks tehtavad kulutused ületavad kümne aasta jooksul kindlasti summa, mis kulunuks kohe näiteks PUR-kattega pleki ostmiseks. Arvutused näitavad, et kulutused pesu- ja värvainetele muudavad tsinkplekist katuse võrreldes PUR-kattega plekiga ligi 50% kallimaks. Ja sellel pole ka garantiid! PUR-kattega plekile annavad toorainetootjad kuni 20-aastase esteetilise garantii ja kindlustunde kuni 50 aastaks. Isevärvitud tsinkplekil nii pikka eluiga pole.

Redelid ja käiguteed. “Ei, neid praegu ei pane…” Seda kuuleb üheksalt tellijalt kümnest. Redeleid ja käiguteid läheb vaja kohe, kui saabub korstnapühkija. Nemad üldiselt juurdepääsu puudumisel oma teenuseid ei paku. Redelid ja platvormid on mõistlik paigaldada koos katuseplekiga, hilisem paigaldamine on kordades kallim – ükski töömees ei tule alla kolmekohalise summa eest ühte redelit ja platvormi paigaldama.

Vali asjatundja. Asjatundlik katusemeister oskab lahendada kõik katusel olevad sõlmed nii, et tulemus on võimalikult väheste materjalikuludega ja ülearuste töödeta. Seetõttu tulebki nn rätsepatöö näiteks teraskatuste puhul kliendile soodsam ja lahendused toimivamad.

Enne katusevahetust kohtuge alati kolmepoolselt – tellija, katusemeister ja tootja esindaja. Sellisel arutelul selgub alati kompromisslahendus meistri kogemuste, tootja soovituste ning kliendi ootuste vahel – ja sellest võidavad kõik.