Unistuste kodu ja köök Tõstamaal

Ühel päeval tundus kujutlus suvepäeval paljajalu üle muru maasikate järele jooksvast lapsest ahvatlevam kui pealinna korrusmaja trepist üles-alla jooksmine. Sellest mõttest sai alguse tee oma koju, oma kööki, kirjutab kauni kodu omanik Merlin Miido.

„Alustasime üle terve Eesti “oma koha” otsinguid. Vaatasime siit ja sealt metsatukkadest, aga ka põldude kõrvalt vanu lagunenud maju, otsides õiget tunnet.

Majaotsingust kuulnud isa tegi üsna ootamatu pakkumise. Nimelt oli Tõstamaal paar aastat tühjana seisnud minu enda lapsepõlvekodu, vanaema maja, mille nad olid koos vanaisaga 1970ndate alguses ehitanud. Kuna ka minu isa oli mõnevõrra ehituses osalenud, ei tulnud müümisvariant kõne alla, eriti pärast tema vanemate surma. Sealt, minu lapsepõlvekodust tuli meie tuleviku kodu pakkumine.”
Kuidas valmis selle noore pere renoveeritud majas kodu süda ehk köök, mis võitis kodukonkursil rahva lemmiku tiitli, saate lugeda Maakodu ajakirjast.

Üheainsa lillepeenraga aed

Üheksa aastat tagasi kolis Marika Kasemägi perega maale elama. Ta ihkas tagasi kohta, mis on eemal linnamelust ja liigsest kiirustamisest.

Paari aastaga lõi Marika oma maamaja ümber Vooremaal väga lihtsa ja hästi toimiva aia, kus troonivad üllatavad ja moodsad kooslused. “Soovisin endale aeda, millest oleks rohkem rõõmu kui tööd,” ütleb perenaine, viidates iluaia lihtsusele. Seda aeda kaunistab üksainus väga suur, ent lihtne ja minimalistlikult kujundatud peenar, mis toob Lõuna-Eesti sisemaale mere hõngu.
“Ma pole mingeid aiakujunduse tõdesid järginud ega kelleltki nõu küsinud. Tegin selle istutusala just niisuguse, et see oleks mulle endale meele järele,” tõdeb perenaine.

Emil Rutiku.

Tõeline maakodu köök on nagu rätsepatöö

Kui ehitusmeister Andres Täpsi postitas sotsiaalmeedia sisekujundusgruppi foto vast valminud köögist, sattusid vaatajad vaimustusse. “Viiksin sinna kööki voodi, et ei peakski sealt lahkuma. Nii äge!” ahhetati.

Andres on kuldsete kätega meister, kes ehitas oma kälimehe koju suisa kolm kööki: üks elumajas, teine jahimajas, kolmas kinnisel terrassil.

Köökide ehitusel on Andres kasutanud ka vana materjali, näiteks laka pealt leitud saja-aastast puitu. Et uksed saaksid n-ö triibulised, kasutas ta valget ja musta leppa ning haaba. Kuna tegu on tõsise maaköögiga, siis on see ehitatud suhteliselt lihtsalt – mingeid sulgureid ega löögileevendeid siin muidugi pole.

Imeline mari meie aedades – must sõstar

Must sõstar on üks maailma vägevamaid ja vajalikumaid taimi. Raviks sobib kasutada kogu põõsast ja seda teavad isegi loomad.

"Ühel loomade katkuaastal kündis metsseakari mu õuemaa üles. Kui uurisin, mida nad sealt otsisid, siis märkasin, et eriti oli üles tuhnitud mustasõstrapõõsaste ümbrus. Peenemad juurteosad olid peaaegu täiesti ära söödud või läbi nätsutatud. Selgus, et haiguse ajal otsivad metsanotsud mustasõstrapõõsa ja orasheina juuri," kirjutab metsamoor Irje Karjus.

Mustast sõstrast saab teha teed, tinktuuri, tõmmist ja pulbrit ning kasutada marju toitudes. Sellel taimel on eriti jõuline organismi noorendav ja taastav energia.

Taimeseade otse moosipurki

Maalehe ajakirjanik Heli Raamets käis aianduskeskuses Gardest õppimas taimeseadet, mida saab teha kasvõi moosipurki.

Hall tillandsia on nii vähenõudlik taim, et elab ilma mullata ja tal pole isegi juuri. Neid toredaid taimi saab sättida kasvama kasvõi klaaspurki. Seadet teha on iseenesest lihtne ja selleks saab kasutada ka loodusest korjatud materjali: puuoksi, kivikesi, teokarpe, klaasikilde.