Jüripäevast ei ole välitöödel enam vahet sees. Omad ülesanded olid meestel, naistel ja lastelgi. Just jüripäeval pühitseti ametisse karjased, naised aga kogunesid lüpsikute turrutamisele.

Sel puhul kogunesid abielus külanaised kõrtsi ning peo käigus jäljendati puutünnis või tegemist ja loeti võisõnu. See oli ka omalaadne vastuvõturiitus neile noorikutele, kes eelmisel aastal olid abiellunud.

Tehti jürituld, mis algselt tähendas hundi silmade põletamist, et too karja kallale ei kipuks. Jüritulle ohverdati ja väljalastud kari aeti lõkkesuitsust läbi. Lõkkes põletati ka kevadiste koristustööde risu.