Saakide koristamist ja karjatamise lõppu tähistati pidulikumate söömingutega, mille puhul tapeti lammas. Sellest ka kuulus vanasõna oinast ja mihklipäevast. Lamba veristamine oli ka rituaalne vereohver, mida tehti tänuks saakide eest.

Kirikus on mihklipäev peaingel Miikaeli nimepäev, too oli nii tähtis tegelane, et võis isegi hingi põrgust päästa.