Austusest leivavilja vastu oli rukkimaarjapäevgi pidulikum. Sel ajal korraldati laatu ja kirmaskeid, austati esivanemaid, käidi sugulasi külastamas või kirikus, varasemalt aga peeti hiiepühasid.

Rukkiemapäevaks küpsetati leiba ja mekiti värsket mett.

Ka vaadati rukkimaarjapäeval ilma ning kui see päev juhtus olema kuiv, oli oodata sooja ja kuiva sügist.