Sel päeval läksid neiud oja või järve äärde, et simunapäeval paigale tarduva vee pinnalt oma tulevase peegeldust leida. Selle tasuks pidi annetama hõbedat, ning kui hõbedatükist kukkumiskohale ainult väike avaus tekkis, tähendas see eriti suurt ja kestvat õnne.

Kui aga simunapäeval vihma sadas, siis usuti sügisest pori ja vett veel mõnda aega kestvat.