Aasta hiljem liitusid maaülikooli perega ema Ülvi ja õde Deivi. Deivi oli õppinud Tartu tervishoiu kõrgkoolis tervisekaitse spetsialistiks, kuid magistris sama erialaga enam jätkata ei soovinud. „Ma ootasin põnevamat ametit, aga riigiasutuses on reeglid ees ja peab seadusest näpuga järge ajama. Loovust ja vabadust pole,” räägib Deivi, kuidas ta praktikal olles mõistis, et soovib teha midagi muud.

Nii asus ta otsima eriala, kuhu kandideerimiseks pole vaja teatud eriala ega tule läbida eeldusaineid. Valik ei olnud suur ning ta otsustas põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise kasuks.