Sergei Jerjomini kollektsioonis on peale masinate väga palju relvi. Mõnda saab muuseumikülastaja ka ise katsuda. Argo Ingver

Mõni päev tagasi sõitis Sergei Jerjomin vana Volkswageniga metsa seenele. Sõitis üksi, autol peal kirjad: Jõgeva militaarmuuseum, www.pommiauk.ee. Polnud veel autost kaugemale saanudki, kui teda kõnetas keegi mees.

“Kas te olete siin vana sõjatee pärast?”

“Ei, tulin metsa seenele,” vastas Sergei, korv kaenlas. “Aga mis sõjateest te räägite?”

“No sellestsamast, mis siit läheb... Legendi järgi olevat hobune, kelle koormaks oli kuld, vajunud läbi jää. Siiamaani pole üles leitud,” teadis mees, ja Sergei ajaloohuvilisena kirjutas “sõjatee” koordinaadid üles. Tänu kirjadele auto peal tulevad inimesed tihti rääkima. Ükskord – kui tema auto külgedel polnud veel sõna “muuseum”, vaid “klubi” – astusid ligi näitsikud, kes tahtsid teada, kus selline klubi küll asub... Ööklubi Pommiauk kõlab ju ahvatlevalt! Seepeale vahetas Sergei kirjad autol välja: ööklubides pole kolme lapse isa ammu käinud, aga militaarmuuseumis Jõgeva äärelinnas käib ta iga päev. See ongi tema enda ja ta sõbra Eduardi loodud muuseum.

Avalehele
1 Kommentaari