Kui teile on kunagi tulnud kaugelt külaline, kellele oma kodu ja ümbrust tutvustate, olete kindlasti märganud, et see, mis meile tundub nii loomulik ja hädavajalik, võib võõrale jääda arusaamatuks. Kui külaline teie kogutud küllust kiitma ei kuku, tekib tahtmine öelda: “On alles kuu pealt kukkunud!”

Õhtul külalisega telerit vaadates kaldub aga jutt emakese Maa muredele: elektrijaamade tossavad korstnad, vihmametsade hävimine, meres plasti keskel lämbuvad kalad...

Maalaste hoiatused

Planeedi Maa tuleviku oma mureks võtnud omanäolise stiiliga Rein Savi raamatut “Ma olen imestusest tulvil” lugedes avastasin tuttavaid paralleele. Selle ulme ja tegelikkuse piiril balansseeriva teose peategelane on sõsarplaneedilt kindla sihiga Maale saadetud tulnukas nimega Kra (maalaste keskel nimega Marek), kes sukeldub tavaellu ning tunneb siirast huvi meie planeedi saatuse vastu.

Hinne 4

.

"Ma olen imestusest tulvil"

Rein Savi.

304 lk.
Väljaandja Rein Savi.


Autor ei tee tulnukast tavaulmekast tuntud kurja skafandris rohelist mehikest ega otsi piire fantaasia ja tegelikkuse vahel, vaid vahendab inimnäolise kauge planeedi saadiku muljeid ja mõtteid meie argielust.

Asja tuum on selles, et planeet, kus Kra kunagi elas, tegi läbi kurva teekonna – mõtlematu loodusressurssidega priiskamine viis hävinguni. Tänu kõrgelt arenenud tsivilisatsioonile ja tehnilistele võimalustele õnnestus küll osa sealsest elanikkonnast saata teisele, veel n-ö puhtale planeedile. Valus kogemus aga jäi.

Tulnuka tegevust juhtiv ulmeline galaktika nõukogu aga otsustas universumi uusi ohte aimates uurida planeetide seisundeid lähemalt ning saata oma saadikud ka Maale. Raamatu tiitellehel on maalaste endi hoiatused kaasmaalastele: “Paljude rahvaste ja riikide jaoks on kliimamuutus juba praegu elu ja surma küsimus” (ÜRO peasekretär António Guterres) või maailmakuulsa loodusuurija David Attenborough’ sügav mõte: “Kui praegu kohe midagi otsustavat ette ei võta, pole varsti enam ei loodust, mida kaitsta, ega ka inimkonda, kes seda kaitsma hakkaks!”

Rein Savi “Ma olen imestusest tulvil” pole siiski üksnes globaalsetest probleemidest kantud ulmeteos, kus süüdistatakse inimesi, kes ei saa aru, mida nad oma planeediga teevad, vaid ühe kauge külalise heasoovlik rännak Maal.

Raamatus selgub, et inimolendiks muudetud noormees Kra-Marek on saanud oma planeedil erilise ettevalmistuse: inimkonna eksistentsi säilimise aluseks on eetilised väärtused. Määravaks on seejuures julgus, ausus ja vastutus.

Hukkunud planeedi tulemusi analüüsides jõuti muu hulgas järeldusele, et kui loodust ja selle tervikolemust häirida, siis kaob ka tasakaal. Vaikselt ja algul isegi märkamatult hakkavad elu ja selle eri süsteemid lagunema, kuni lakkavad olemast.

Inimese puhul peaks ju kõne alla tulema see, mis hundil puudub – eetiline dimensioon. Kuivõrd aga suudab inimene oma soovide kütkeis olles jälgida ja järgida seda enda sees peituvat eetilist olevust?
Ka inimsuhetel on Kra erapooletutes vaatlustes ja raportites eriline roll. Mõtteainet tulnukal jätkub. Ta jälgib oma kolleege büroos, kus töötab. Istub tihti pargipingil või sõidab liinibussis, et vaadelda inimesi ja lugeda nende mõtteid.Teda teeb murelikuks, et Maa inimene taipab liiga harva endasse vaadata ega hooli kaasteeliste arvamustest, vaid tegutseb isepäiselt või instinktiivselt nagu loomariigi esindaja.

Mis on kurjus või pahatahtlikkus? Kas hunt murrab jänese või kitse sellepärast, et on kuri, või tahab ta lihtsalt süüa? Kra jälgib meediat ega saa aru, miks nii väikesel planeedil nii väikeses riigis ühist keelt kõnelevad inimesed omavahel jagelevad. Kas poliitik on kuri, kui mustab teist poliitikut?

Inimese puhul peaks ju kõne alla tulema see, mis hundil puudub – eetiline dimensioon. Kuivõrd aga suudab inimene oma soovide kütkeis olles jälgida ja järgida seda enda sees peituvat eetilist olevust?

Krale saabub seltsi ja appi teinegi tema koduplaneedi noormees Gor, et koos Maa kohta rikkalikku materjali koguda ja see galaktika nõukogule edastada. Enne ülesande täitmist ja tagasilendu kohtavad nad aga oma mõttekaaslasi, keda läbi sajandite on Maal teadmameesteks ja -naisteks kutsutud ning varasematel aegadel tuleriidal põletatud.

Visadus peaks sihile viima

Hüvastijätu ajaks on tulnukatel kirja pandud hulk vaatlustest koorunud arvamusi ja optimistlikke soove: “Ülemaailmsete puhastustalgutega olete teinud ära olulise töö. Asi pole aga ainult prügis. Kõige tähtsam on, et hakkate kõik oma planeedi saatusest hoolima. Teil on väga tark vanasõna: visadus viib sihile! Ärge unustage ka armastust, mis avab universumiülese tõe, milles peitub kogu eksisteerimise võti ja vägi.”

Rein Savi pisut tavatuna tunduva raamatu “Ma olen imestusest tulvil” praktilisem eesmärk on hinnata eluväärtusi kõrvalseisja pilguga ning panna nende üle järele mõtlema.