Kui eelmistes raamatutes “kogus” autor põhiliselt oma vestluskaaslaste mõtteid, siis seekord on kaante vahele saanud tema enda mõtisklused ajast ja inimestest. See raamat on vormilt üsnagi kummaline – autor on aluseks võtnud viimastel aastatel tema enda ajakirjanduses avaldatud publitsistika ning seda nüüd uuesti läbi kirjutades seadnud eesmärgiks luua fragmentaarne, kuid sisuliselt siiski katkematu mõttejada, mis fikseeriks meid, regilaulurahvast, iseseisvuse taastanud Eesti kolmandal aastakümnel.