Maa-ameti vastse peadirektori Tambet Tiitsu ees seisab vastutusrikas ülesanne – paari aastaga on vaja lõpule viia riigimaade reformimine. Foto: Sven Arbet
Veebruari lõpus ametisse asunud Tambet Tiits näeb tähtsaima enda ees seisva ülesandena esmalt muidugi riigimaade reformimise lõpetamist etteantud tähtajaks 2017. aasta lõpuks, kuid laiemas plaanis peab ta esmatähtsaks maa-ameti kui riikliku institutsiooni avatuse ja tegevuse selguse tagamist. Tambet Tiits leiab, et kahekümne aastaga on toimunud suur areng.

Algusaastatel puudus meil isegi põhikaart, nüüd on loodud näiteks geoportaal ja geoinfosüsteem (GIS). Kui võrrelda teiste Euroopa maadega, siis võib küll kinnitada, et need on meil ühed paremad. Võrreldes maareformi kulgu teiste Euroopa riikide omadega, toob Tiits ühe näite.

Mõnda aega tagasi võrdlesid Aafrika uurijad endise Ida-Saksamaa alade, Eesti ja ühe Kanada provintsi maareformi, et endale parimat lahendust leida. Ja Eesti sai neilt parima hinnangu. Samas tunnistab ta, et Soomes ja Rootsis tehakse nii mõndagi meist paremini, kodanikukesksemalt. Praegu on maa-ameti tähtsaim eesmärk jõuda hoonestamata riigimaad kanda katastrisse 2017. aasta lõpuks.

Tambet Tiitsu sõnul ei saa ametkond lubada, et midagi jääks ripakile ja sellepärast peame tähtajast kinni hoidma. Takistuseks võib tema hinnangul ennekõike saada ressursside puudus ja omavalitsuste võimetus lõpetada muud maareformi toimingud. Enne ei saa maad riigi omandisse jätta, kui on lahendatud maa tagastamise, kompenseerimise ja erastamise taotlused. Vajame selleks perioodiks, kui kahe aasta peale kuhjub üsna intensiivselt töid, lisarahastamist ja ehk ka tööjõudu.

Avalehele
5 Kommentaari