Hanikatsi reportaaž Hendrik Osula

Südaöö, täiesti pime. Viskan pööningule saepuru sisse pikali. Siin olla kummitus juttude järgi kolistanud. Esialgne pööningukõhedus kaob kiiresti. Mõtlen, mida edasi teha.

Teen, nagu üks nõid soovitas – räägin kummitusega. Too pidavat mind kuulma ja nägema, mina teda mitte. Loll on tondiga juttu alustada, aga sosistan: “Tahaks sind näha. Vahest ilmutad ennast?”

Avalehele
37 Kommentaari
Loe veel: