Maale elama Pixabay

Viimasel ajal toonitab maaeluminister Mart Järvik pea igal avalikul üritusel, et toome noored maale tagasi – see on uus võtmesõna, uus strateegia, mille koostamine on tehtud ülesandeks Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES).

Ka eelmisel nädalal Tallinnas peetud aasta põllumehe konverentsil teatas Järvik oma ettekandes järgmist: “Oleme ümber korraldamas MESi tegevusi ja läbi MESi tahame jõuda selleni, kuidas me loome tingimused inimeste, noorte perede maale tulemiseks.” Minister rõhutas, et riigi ülesanne ongi luua tingimusi ja motivatsioon, et inimesed tahaksid maale alaliselt elama asuda ja rajada seal kodu.

“Meil on esialgne kava noorte maale toomiseks välja mõeldud, aga kui selleks piisavalt raha ei saa, siis teeme ainult pilootprojekti ühes vallas,” selgitab MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg, et rahata ei toimu midagi.

Sven Arbet

“Maapiirkondades üürimajadega me paraku probleeme ei lahenda, see on võib-olla mingi väikelinna teema,” teatas minister. Ja lisas: “Aga päris maale tuleb rajada kodu. Ja kui noor pere tuleb maale ja rajab endale kodu oma kätega, siis ta hoiab seda ja naljalt ta sealt enam minema ei lähe. See on kõige suurem garantii, et me elaksime maal ja hoiaksime oma Eestimaad.”

Ministri korraldus käes, on MESis käinud juba pool aastat kõva ajude ragistamine ja strateegiakava koostamine, mis imerelvana peaks kõrvaldama kõik turutõkked, mis siiani on noored pered maapiirkondadest minema peletanud.

“MESi strateegia oli siiani suunatud ainult ettevõtlusele, juriidilistele isikutele, aga nüüd laiendame oma tegutsemispõhimõtteid ja hakkame pakkuma ka eraisikutele lahendusi, mis aitaksid neil soetada maale elukoht,” teatas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Strateegiakava ei ole veel kinnitatud, tegemist on valmivate lahendustega, lisas ta.

Tagasirände sihtkapital jagab laenuraha

MESi juhatuse esimees tõi esile, et ekslikult on avalikkuses räägitud 100 miljonist eurost, mis peaks minema kampaania “Noored maale” heaks. Tegelikult on uuele meetmele ehk tagasirände sihtkapitalile plaanitud eraldada raha ainult 50 miljonit eurot. Teine 50 miljonit eurot läheks maakapitali asutamiseks.

“Tagasirände sihtkapital on uus fond, kuhu riigilt peaks laekuma viie aasta jooksul 50 miljonit eurot, mille me soodsatel tingimustel noortele edasi laename,” selgitas MESi finantsjuht Ardo Nõmm.

Rosenberg tõi esile, et tagasirände sihtkapitali eesmärk on kõrvaldada senised turutõrked, mis takistavad noori inimesi maale kodu rajada.


“Tagatisvara väärtus maal on väiksem. Kui sa maale ehitad maja ja seal juba ühe telliskivi seina paned, siis see telliskivi ei maksa enam euro nagu poes, vaid 60 senti või isegi 30 senti, olenevalt piirkonnast. See on see turutõrke koht ja me oleme püüdnud seda lahendada niimoodi, et pakume tagasirände sihtkapitali poolt teatud võimalusi kõigile inimestele, kes soovivad maale elama minna, kas Eesti-siseselt või tulevad nad välismaalt – peaasi et asuvad maale elama,” rääkis MESi juhatuse esimees.

“Uue sihtkapitali kaudu ei jaga me toetusi – kõik on laenud, mis tuleb tagastada. Toetusena saab võtta vaid seda, et laenuintress on madalam ja laen on pikaajalisem – 30 kuni 40 aastat,” rõhutas Raul Rosenberg.

Võtmed kätte – võtmed tagasi

MESi finantsjuht Ardo Nõmm tõi aga esile, et tagasirände sihtkapitali raames on välja töötatud täiesti ainulaadne võimalus, nn võtmed-tagasi-laen, mida praegu Eestis ükski krediidiasutus ei paku.

“Soovisime luua noorte jaoks julgustava võimaluse – uurisime mujal maailmas toimivaid finantsmeetmeid, mille põhjal töötasimegi välja võtmed-tagasi-laenu,” rääkis Ardo Nõmm.

Ta lisas, et “võtmed tagasi” tähendab võimalust, et kui inimene ei saa enam laenu teenindada, tal on kas sissetulek vähenenud, läheb abikaasast lahku või on mõni muu põhjus, siis on tal alati võimalus anda laenuandjale tagasi maja võtmed koos majaga ning sellega on ta oma kohustustest prii.


Kõige lähem tähtaeg noortele võtmed-tagasi-laenu pakkuda on ehk pärast järgmise aasta jaanipäeva.

MESi finantsjuht selgitas, et lihtsustatult näeks uus skeem välja selline: MES annab laenu koos pangaga. Pank annab mingi laenusumma näiteks 15 aastaks ja siis annab MES sinna kõrvale omakorda laenu, aga 30 aastaks, kusjuures MESi põhilaenu hakatakse tagasi maksma alles siis, kui pangalaen on tasutud. Esialgu tasub laenaja MESi laenust ainult intresse.

MESi pakutav laenukindlustus seisneb aga selles, et kui laenaja satub hätta, siis saab ta anda maja ja võtmed tagasi MESile, kes siis omakorda tegeleb selle kinnisvara müügiga. Ja laenajale ei kaasne lisakohustusi nagu praegu, et oled võlgade katteks sunnitud maha müüma oma kodu ja maksad ikkagi pangale veel majalaenu tagasi ning ise pankrotistud.

Raul Rosenberg
SVEN ARBET

“Juba 2015. aastal oli sama teema Euroopa Komisjonis arutelul. Mujal liikmesriikides, näiteks Hispaanias pööratakse sellele rohkem tähelepanu, et inimesed ei jääks kõigile võlgu, ei kaotaks kodu ega satuks pankrotti,” tõi esile Nõmm. Toona taheti see probleem lükata pankade lahendada, aga pank teeb seda, mis talle on kasulik. Seepärast peabki selline sotsiaalne toetus tulema mujalt, mitte pangast.

Nõmm tõi näiteks Läti, kus pangast on võimalik võtmed-tagasi-laenu saada – paraku sel juhul peab laenuvõtja omaosalust tunduvalt suurendama ja ka laenuintress on märksa kopsakam.

MESist lisati, et enne kui uus meede rakendub, tuleb neil veel pankadega läbirääkimisi pidada.

Rahastamine on ebaselge

Maaelu Edendamise Siht­asu­tu­se uus strateegia on veel nõukogus kinnitamata, strateegia peaks valmima tänavu 1. detsembriks.

Küsimuse peale, kas 100 miljonit eurot, millest pool läheks tagasirände sihtkapitalile ja teine pool maakapitalile, on MESil olemas, selgitati MESist, et 100 miljoni andmine inimeste maale tagasitoomiseks oli maaeluminister Mart Järviku idee ja et tegemist on ministri erakonna EKRE valimislubadusega. Paraku praegu sihtasutusel seda raha ei ole.

“Meil ei ole praegu seda raha, see peab tulema riigieelarvest. Praegu seda riigieelarve real ei ole,” teatas Ardo Nõmm.


MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg selgitas, et tagasirände sihtkapitali puhul on nad välja pakkunud võimaluse, et riigieelarvest eraldataks neile järgmiseks aastaks ainult 10 miljonit nii, et viie aasta jooksul saaks sihtkapital igal aastal 10 miljonit.

“Uus strateegia on veel kinnitamata ja raha eraldatud ka pole. On antud lubadusi, et ehk lisaeelarvest saame midagi, aga hetkel täpselt ei tea,” nentis Raul Rosenberg.

Ta lisas, et kui näiteks 2020. aasta algul jaanuaris eraldatakse tagasirände sihtkapitalile 10 miljonit eurot, siis saaks uue meetme tööle umbes poole aastaga.

“Kõige lähem tähtaeg noortele võtmed-tagasi-laenu pakkuda on ehk pärast järgmise aasta jaanipäeva,” oletas Raul Rosenberg.