Mingit möödasõitu ei olnud, veok oli risti teel. Signe Lahteinil polnud võimalustki õnnetusest pääseda. Kristjan Lepp

Selle nädala teisipäeval oli Jõgeva maakohtus viimase hetkeni õhus kahtlus, kas Türgi kodanik Ramazan Taşcı (23) sinna üldse ilmub. Selgust tõi ringkonnaprokurör Anneli Hinto, kes teatas, et Taşcı on juba vähemalt tund aega kohal olnud ja viidab aega kohtumaja ukse ees õues.


“Kui keegi läheb teda kutsuma, siis arvestage, et ta räägib ainult türgi keelt ja ühestki teisest keelest aru ei saa,” hoiatas Hinto. Sestap läkski õue vahepeal saabunud tõlk.

Prokuröri jutust selgus, et seoses menetlusega oli Taşcı ühel korral suvel Eestisse kutsutud ning ta ka tuli — lendas Tallinnasse, sealt sõitis bussiga Põltsamaale ja edasi hääletas Jõgevale. Nii prokurörile kui ka kohtunik Raina Pärnale jättis see initsiatiiv silmanähtavalt soodsa mulje, eriti arvestades, et mingit muud sidet Eestiga noormehel polnud — avariipäeval oli ta vaid läbisõidul tema Türgis asuvale tööandjale tehtud tellimuse tõttu.

“Ma ei saanud ju tulemata jätta,” ütles Taşcı pärast istungit. “Siis oleks kõik arvanud, et ma ei tule, sest olen süüdi.”

Kohtuotsuse kohaselt ta seda ongi, kuigi põhjustas raske õnnetuse ettevaatamatusest. Liiklusekspertiis tuvastas, et just Taşcı oli see, kes valis vale sõidukiiruse, kasutas valesid juhtimisvõtteid, keeras rooli vasakule ning kaldus koos haagisega Tallinna poolt tulles enne Adavere tuulikut vastassuunavööndisse.

Oma sõidureas liikuval Laht­einil polnudki kuhugi minna — veok tuli talle risti peale ning Opel Insigna sõitis kaassõitjapoolse nurgaga sisse järelhaagise koormaks olnud rauddetailidesse ja haagise ratastesse. Kokkupõrge oli nii tugev, et sõiduauto lendas oma sõidusuunas tagasi ja paiskus teelt välja.

Graafika: Ats Nukki, Imbi Võrel

Keeras rooli vasakule

Kohtus loeti ette vigastused, mis Lahtein sai ning Maalehega konsulteerinud eksperdi sõnul võib nende tugevust võrrelda sellega, kui lamavale inimesele kukuks peale ehituspaneel. Kogu keha katvad verevalumid, põrutused ja luumurrud võinuks paraneda, ent saatuslikuks sai ajuturse tekitanud ränk peavigastus.


“Tema kaldus vastassuunavööndisse. Signe Lahtein sõitis talle otsa,” rõhutas prokurör ajakirjanikega rääkides üle. Palve peale täpsustada, kas see tähendab, et veok läks libedaga teel kääri ja täitis niiviisi kogu tee, vastas prokurör, et nn kääriminek on rahvalik väljend.

“Meie ütleme, et kaldus vastassuunavööndisse,” kordas ta.

Kohtu pressiesindaja märkis, et seda võib siiski väga kindlalt öelda, et mingit eelnevat möödasõitu ei toimunud.

Taşcı jutust selgus, et ta oli koorma just peale võtnud ja pidi sellega liikuma edasi teise riiki.

“Sõita sain ainult 10–15 kilomeetrit,” nentis ta. “Siis juhtus õnnetus.”
Kokkupõrge oli nii tugev, et paiskas Opeli tema sõidusuunas tagasi. Paremal servas paistab Adavere tuulik, mille lähedal sirgel teelõigul õnnetus juhtus.
Kaspar Pokk

Ilm oli sel päeval vilets. Õnnetuspaigal käinud TV3 operaator Virgo Pärn rääkis, et sadas uduvihma, tee oli väga-väga libe ning sõita tuli ülimalt ettevaatlikult.

Istanbulist pärit Taşcı polnud aga sellist olukorda, et asfalt on must, kuid selle peal on tegelikult jää, üldse varem kogenud. Ka talvine sõidukogemus puudus. Keerulistes ilmaoludes ei suutnud ta masinat valitseda, ja kuigi oma autorongile lubatud 80 km/h ta ei ületanud, oli kiirus ikkagi liiga suur.

Ajakirjaniku palve peale kirjeldada, kuidas õnnetus täpselt juhtus, jäi noormees kidakeelseks. “See on nüüd möödas ja ma ei taha sellest rääkida,” sõnas ta.
Õnnetuspaigal käinud TV3 operaator Virgo Pärn rääkis, et pidas õnnetust kummaliseks: veoki esiotsal polnud vigastusi, ainuke kriimuline koht oli haagise tagumine osa ning väga raske aru saada, kuidas õnnetus sai juhtuda.
Kaspar Pokk

Niipalju sai aga selgeks, et esimene info, nagu oleks Laht­ein teinud möödasõitu ja ei jõudnud tagasi reastuda, võis alguse saada viisist, kuidas Taşcıt küsitleti.

Ei ole oluline, kui ebamugav on minu jaoks siia tulek või kuidas ma liigun, peamine, et otsus tehtud saaks.

Tema jutu järgi võtsid politseinikud kohapeal ütlused Google Translate’i tõlkeprogrammi abil. Pärast õnnetust ei teadnud ta, mida peab edasi tegema ja istus lihtsalt tundide kaupa esiosaga kuusehekis olnud veokis. Ööbis samuti seal. Hiljem on ta mõelnud, et mis oleks saanud, kui oleks lihtsalt minema sõitnud ja oma teed läinud.

Kui uurimine algas, otsustas ta aga igati kaasa aidata ja teha enda poolt kõik, et asi võimalikult kiiresti kohtusse jõuaks. Olgu öeldud, et kui ta tahab veokijuhina jätkata, siis oligi see ainuõige otsus. Vastasel juhul poleks enam rahvusvaheliste vedudega asja olnud.
Veok peatus alles kuusehekis.
Kaspar Pokk

Vähene sõidukogemus

“Ma ei taha muud, kui et kõik juba lõpeks,” ütles Taşcı nii istungil kui vaheajal korduvalt. “Ei ole oluline, kui ebamugav on minu jaoks siia tulek või kuidas ma liigun, peamine, et otsus tehtud saaks.”


Juba suvel Eestis käies rääkis Taşcı prokurörile ja advokaadile, et tahab Lahteini perelt vabandust paluda. Kuna pere kohtus kohal ei olnud, siis seda võimalust ta ei saanud, kuid kohtus kinnitas ta, et nii nagu mitte keegi teine, ei tahtnud temagi, et midagi sellist juhtuks ning kahetseb õnnetust väga.

Kohtunikule antud selgitustest ilmnes, et tema sõidukogemus oli üsna kasin ja Eestisse tulek üldse esimene reis Türgist välja.

Taşcı rääkis, et kogu nende meespere on veokijuhtidena ametis ning ta ise lapsest saadik selles ninapidi sees olnud. Veokijuhiloa sai ta aasta enne õnnetust, kuid juhtimiskogemus on olemas 18. eluaastast.

Teade, et lisakaristusena võetakse talt juhtimisõigus aastaks ära ning sellest teavitatakse ka Türgi riiki, pani noormehe ehmuma.
Ringkonnaprokurör Anneli Hinto selgitas enne istungit Ramazan Taşcıle, et kuna surma sai Eestis tuntud inimene, siis on kohal ka ajakirjanikud. Noormees palus, et teda pildistataks vaid selja tagant.
Mana Kaasik

“Arvasin, et piirang käib vaid Euroopa Liidu kohta,” tunnistas ta. “Tööd on ju vaja teha. Midagi muud ma ei oska.” Iseasi muidugi, kas Türgi karistust rakendab või kui kaua ja kuidas teade sealsetes paberiveskites liigub.

“Eesti riigil on kohustus teada anda. Mida teie riigis tehakse, seda me ei oska öelda,” märkis kohtunik Raina Pärn.

Seda, et tal tõesti ka oma riigis juhiluba ära võetakse, ei paistnud noormees siiski päris tõsiselt uskuvat.

Muret tegi ka menetluskuludena välja mõistetud 1900 eurot. “Kas ma võiksin seda jupikaupa maksta?” uuris Taşcı kohtunikult. Kuna ta oli juba varem andnud nõusoleku, et maksab kõik korraga, siis seda ikkagi muuta ei saanud.

Küsimuse peale, kas ta on nõus kaheaastase vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta kolme aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, vastas noormees, et saab kõigest aru ning karistus on tema jaoks loogiline ja mõistlik.

Ametit ei vaheta

Pärast kohtuotsuse kuulutamist rääkis ta, et oli nii närvis, et isegi ei maganud eelnenud ööl. Tulnud istungieelsel päeval Riia lennujaamast Tartusse, ei võtnud ta tuba, vaid lonkis linnas ringi ja istus bussijaamas. Ka söönud polnud ta eelmisest päevast saadik midagi.

Küsimusele, kuidas ta tundis end olukorras, kus kohtunik, prokurör, sekretär ja ka tõlk olid naised, vastas noormees, et ka Türgis on kohtunike hulgas naisi. See teda siiski üllatas, kui kõik saalis vaikselt kohtunikku ootasid ning eemalt hakkas kostma kontsade klõbinat.

Kuigi mures ja kahetsev, oli ta arvamusel, et on asju, mis on määratud juhtuma ja sinna ei saa midagi parata.

“Kui nii on ette määratud, siis see ka sünnib,” sõnas mees, kes paistis järgivat üht islamistlikku suunda, kus maailmas toimuvat just nii võetakse. Nii ei näe ta põhjust ametit vahetada või tulevikus rahvusvahelisi sõite ja ka Eestit vältida.

“Mine tea, ehk leian siit veel naise,” arvas ta Tartust Riia kaudu koduteele asudes. See oli siiski rohkem suusoojaks öeldud. Eeskätt oli Taşcı jaoks suur kergendus, et kõik läbi sai. Plaani edasi kaevata või protsessi jätkata tal pole.