Narva jõgi: riikide ja inimese teenistuses

Tema vooluhulk on suurem kui kõigil teistel Eesti jõgedel kokku. Kui Peipsist Vasknarva ja Skamja külade vahelt minema hakkab, küünib ta laius 600 meetrini. Narva jõgi ehk Narova (pikkus 76 km).

Aastat 6000 tagasi murdis ta end maapinna tõustes nüüdsesse sängi – eelmine kulges ida poolt. Võimalik, et veehoidla kohal Narva jõkke suubuv lisajõgi Pljussa (281 km) on vanem kui praegune peajõgi. Alamjooksul Riigikülas käis elu igatahes juba 8500 aastat tagasi – sealt on välja kaevatud kiviaegse elamu põhi.

Asustusloos mängis rolli jõe kalarikkus. Kuldaegadel leidus Narovas nõnda ohtralt uimelisi, et kudeajal ei suutnud harakad enam kädistada – olid end kurguni täis söönud. Rootsi kuninga Karli järgi nimetatud Karoli küla elanikud vedasid läinud sajandi algupoolelgi särgi põllule väetiseks. Papid siirduvad XXI sajandilgi, kahvel käes, armsa kodujõe luhta haugi lööma, aga ajad pole enam need...