Nii nagu sarapuu on ajast aega igal kevadel õitsema puhkenud, nii on eesti rahvas metsa pärast ajast aega muret tundnud. Eesti Erametsaliit

116 aasta tagusest ajast võiks meenutada metsaülem Frantzeni kõnet, mis ühes ajalehes avaldati. "Nii vaatab metsaomanik metsa pääle kui puu- ja teiste metsasaaduste andja pääle, ilmateadlane paneb metsa tema mõju pärast ilma ja kliima kohta tähele; arstile on tähtis, et mets õhku ja maad puhastab; luuletaja ja kunstnik armastavad metsa, sest et see nende meeleolu pääle mõjub, ja preester näeb temas tunnistajat, kui suur ja tark looja on.

Ärimehe esimene mõte käib kasu kohta, mis metsaga kauplemine anda võib, aga sõjamehele on mets hää varjupaik. Riigi ja rahvamajanduse mehel on maa metsarohkus tähtis, sest mets on maa ja rahva varandus."

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: