Sada sõna

Et oma keeleruumis osaline olla, et aru saada, kes ja kus me maailmas asume näiteks selles mõttes, mis me väikeses keeles üldse olemas on, peaks tõesti kogu aeg lugema.

See oleks julge rahvuslik-mungalik akt, aga ma muidugi mõistan, et kergem on töötada välispidiselt, noh, nagu Facebook, kus sa oled igal hommikul iseenda meediamaailma kaanepoiss või -tüdruk ja võid kõigest arvata, tõelist tõde kuulutada, vähimalgi määral end seespidiselt turkimata...

Täiesti teise maailma viib meid Alari Alliku tõlgitud ja kommenteeritud jaapani klassikalise luule antoloogia “Sada luuletust, sada luuletajat“. See on nagu jalutuskäik Jaapani salaaias, teine tee selle kultuuri südamesse. Jaapan, teadagi, on kaugel.