Sada sõna

Sõnal on jõud, öeldakse. Nii mõnigi on ennast rikkaks, veel enamad kellegi ära rääkinud.

Aga kas kõikidel sõnadel on õigus olla olemas? Nii võiks ju arvata – meie ajal, mil igaühel on võimalik oma sõnad maailma ette paisata. Kas kõik sõnad on võrdsed?

Tegelikult ei ole.

Jõud ilma halastuseta on julmus. See käib ka sõnade kohta. Sõna on omapärane nähtus – see võib olla palju asju korraga. Seeme, paitav käsi, värske õhuvoog, ilmsiks saanud arm, sõõm janusele. Aga see võib olla ka relv. Ja nagu iga relvaga, tuleb sellega väärikalt ümber käia.
Relvaloa saab see, kes seda väärib. Aga sõnaloa?