Udu Viimsis Foto: Tiit Blaat

8. Ussi urguminemise päeval kaotavat ussid mürgi ja hakkavat talvitumispaika otsima. Kartes roomajaid häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitatavad, kuna siis võib uss järgmisel aastal häda teha.

20. Pekopäev. Sügiskülvi ja viljalõikuse lõppedes tähistati Setumaal Peko püha ja võib-olla tähistatakse kusagil praegugi. Peko on setu põllu-, karja- ja viljakusjumal, kelle puust või vahast kuju hoitakse salaja aidas. Üksnes Peko pühadel või külvamise ajaks tuuakse kuju välja.

23. Pööripäeva tuul jääb püsima ja ennustab ette sügise ja talve ilmasid.

29. Kasupäev on sügisene pööripüha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld. Pidulaud olgu sügisandidega rikkalikult kaetud ja seal peaks olema tingimata värskest lihast valmistatud roogasid. Sügiskuu algusest peale on liikvel esivanemate hinged. Kui käia kasupäeva öösel ehk hommikul kolm ringi raudasjaga vastupäeva ümber maja, hoiab see paremini sooja ning kodus ei juhtu õnnetusi.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

5. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus

11. päev – vana kuu pehme aja algus

13. päev – kuu loomine

15. päev – noore kuu kõva aja algus

21. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus

26. päev – täiskuu kõva aja algus

28. päev – täiskuu

30. päev – täiskuu pehme aja algus

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 13. VIII ja 10. XII.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus) tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender 10 228 (2015)”, Maavalla Koda