Tagasiränne Pixabay

“See on väga tõsine plaan ja hakkame seda jõuliselt ajama,” lausus maaeluministri nõunik Maido Pajo. “Nii on – tuleb neid elamiskohti luua ning ette valmistada.”

Praegu ei ole EKRE plaani üksikasjad veel maaeluministeeriumis täpselt paika pandud, kuid Pajo sõnul puudutab kava välismaale lahkunud eestlaste tagasi meelitamist. Samuti aitaks see eelkõige maaelust huvitatud noortel peredel kolida maale, ehitada seal omale kodu või renoveerida vana hoone.

“Meil oli idee teha tagasirändeagentuur, aga tundub, et selleks eraldi vajadust ei ole,” ütles maaeluminister Mart Järvik. “Kui suudame olemasoleva sihtasutuse kaudu ellu äratada seda, mida tahame, siis sellest piisab.”

Sihtasutus, millest EKRE liikmest minister rääkis, on Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), mis tegeleb praegugi laenude ja käendustega, aga toetab maapiirkondade ettevõtjaid, mitte eraisikuid. Maa­elu­ministeerium ka­vatseb muuta sihtasutuse põhikirja ja strateegiat ning saada võimaluse toetada MESi kaudu ka neid Eesti inimesi, kes on tööotsinguil riigist lahkunud või liikunud linnadesse.

“Jah, see asi on meil susisenud juba tükk aega ja teeme Maaelu Edendamise Siht­asu­tu­se­le uut strateegiat. Täna oli esimene vahekoosolek,” ütles Järvik esmaspäeval. Teisipäeval oli Olustveres samal teemal veel üks koosolek, kus Järviku sõnul pandi strateegiadokumenti täiendavaid ideid. “See saab olema aluseks, kuidas Maaelu Edendamise Sihtasutus tulevikus tööle hakkab,” lisas ta.

Maaelu Edendamise Siht­asu­tuse juhatuse esimees Raul Rosenberg ei soovinud sel teemal pikemalt vestelda.

“Räägime natuke hiljem, kui asi on selgem,” ütles ta. “Nii­suguseid meetmeid on ka Kred­Exil olnud, aga teatud teemasid ei saa ainult nii lahendada.”

KredEx aitab ettevõtetel areneda, pakkudes muu hulgas laene, krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi. KredEx juba tegeleb ka suures mahus eluasemelaenu käendamisega. Alates 2000. aastast on KredExi laenukäenduse abil parandanud oma elutingimusi üle 35 000 leibkonna.

Osa rahast Euroopa Liidust

Mart Järviku sõnul on plaani teostamiseks vajaminevast rahasummast veel vara rääkida, aga kasutada soovitakse Euroopa Liidu uue, 2021. aastast käivituva rahastusperioodi toetust.

“Tahame asja siduda Euroopa Liidu uue rahastusperioodiga, struktuurifondide kasutamisega. Kui palju saab siseriiklikku raha, see on üks teema, aga kasutaksime ka uue perioodi euroliidu raha,” lausus ta.

Oleme andnud MESile käsu see ette valmistada ja teha seda koostöös omavalitsustega, nagu oli asunduskapital Eesti ajal.

Ministri nõunik Maido Pajo (EKRE) märkis, et kava eeskujuks on okupatsioonieelses Eestis toiminud asunduskapitali süsteem. See töötas tollal Eesti Maapanga kaudu, mis võis osta maid, neid planeerida ja parandada, maadele põllumajanduslikke hooneid ehitada ja neid siis põllumajandusega tegeleda soovijatele mõistliku hinnaga edasi müüa.

Samuti andis maapank madala intressiga pikaajalist laenu, kui laenajal oli lisada omakapital. Laenude tasumine algaks alles kuuendal aastal.

Pole teada, kui palju kunagisest asunduskapitali süsteemist nüüd üle võetakse, aga plaani juured on seal.

“Oleme andnud Maaelu Edendamise Sihtasutusele käsu kava ette valmistada ja teha seda koostöös omavalitsustega, nagu oli asunduskapital Eesti ajal,” lausus Pajo. “Sihtasutus tegeleb ettevalmistusega, et inimesed leiaksid võimaluse alustada ettevõtlusega ja oleks lahendatav teenustepool: kool, lasteaed ja muud teenused, mis inimestele vaja on. Selge on, et vaja on raha taha. Peredele saab laenu tagada riik, et ei tapaks intressiga ära.”

Üks maale kolimise ajend võiks Pajo sõnul olla see, et laenu kodu rajamiseks antakse väga pikaks ajaks, nagu seda tehti ka 1920. ja 1930. aastatel.

Küsimuse peale, kas plaanis on toetada nii maale kolijate uue kodu ehitust kui ka renoveerimist, vastas Pajo, et nii võiks see olla.

“Maaelu Edendamise Siht­asutuse kaudu on võimalik pikaajaline meede. Kui 60 aastaks antakse laenu või tagatist nagu Eesti Vabariigi algusajal, siis on võimalik maale elukoht rajada ja maale tekib elu,” lausus ta. “See peab tulema, sest kui inimesi ei ole, siis maaelu ei edene.”

Pajo sõnul peaks programm olema pikaajaline, et maale suunduvad põllumajandus-, aiandus- ja loomakasvatusharidusega noored ei jääks hätta.

“Mitte et aasta, kahe, kolmega tuhat inimest maale, vaid et pikas perspektiivis maaelu välja ei sureks ja et maaelu oleks atraktiivne. Avatud talude päevad näitasid, et huvi on selle vastu suur,” rääkis ta.

Maido Pajo sõnul peaks ettevalmistatav skeem olema kahepoolne. “Teeme küsitluse ja ankeedid, kes tahaks välismaalt või linnast maale tagasi pöörduda, et oleks inimeste soovid teada,” selgitas ta. “Teiselt poolt omavalitsused koos Maaelu Edendamise Sihtasutusega panevad kokku paketid, mis võimalused oleks ühes või teises piirkonnas. Et saaks kokku viia võimalused ja pakkumised ja leida sobiv kompromiss.”

Kas idee toimiks?

Tähtajast rääkides mainis Pajo, et maaeluministeerium tahab ettepanekuid valitsuses tutvustada septembris. “Ilmselt on vaja seadusi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhikirja muuta. Kui valitsuselt on heakskiit saadud, siis valmistame konkreetselt ette,” lisas ta.

EKRE poliitikud rääkisid enne valimisi sagedasti sellest, kuidas tuua tagasi Soomes töötavad ja elavad eestlased. Pajo sõnul võiks nende idee korda minna 50 000 Soome lahkunud inimesele.

“30 000–40 000 on kindlasti neid, kellel on siin vanemad, kes ei saa ise hakkama või kelle pered on siin ja lõhki minemas. Meile on öeldud, et kui saate asjad paika, siis ollakse valmis naasma,” lausus ta.

Tänavu juunis esines EKRE kongressil erakonna Soome osakonna juhatuse esimees Rudolf Jeeser. Ta lausus, et riigikogu valimiste ajal läbi viidud küsitlusest selgus, et umbes 75% Soomes asuvatest eestlastest on valmis kodumaale naasma.

Rudolf Jeeseriga sama meelt ei ole aga kuus aastat Soomes ettevõtet juhtinud Siim Adamson, kes paar aastat tagasi naasis Eestisse ja tegutseb just Rapla ligidal maapiirkonnas, kuhu tuli ilma toetuste ja poliitikute lubadusteta.

See on algusest peale surnult sündinud üritus.

“Minu esimene emotsioon on, et see plaan ajab natuke naerma,” tunnistas ta. “EKRE osakond on küll Soomes eesotsas Rudolf Jeeseriga kõva, aga see on algusest peale surnult sündinud üritus.”

Adamsoni sõnul ei tööta EKRE idee toetada tagasipöördujaid pika ja odava laenuga sellel lihtsal põhjusel, et Soomes on juba laen oluliselt odavam kui Eestis ja seda antakse ka üsna lihtsalt eestlastele.

Peale selle on paljud pikalt Soomes töötanud eestlased juba ostnud endale seal kinnisvara. Lisaks ei jõua Eesti oma palgatasemelt Soomele järele ning see hoiab inimesed Soomes. “Ja see palgatase ei jõua järele niipea, kui üldse kunagi jõuab,” nentis Adamson.

Ka pikaks ajaks ja väikese protsendiga võimaldatav laen kodumaal ei saa olla piisav argument Soomest lahkumiseks.

“Isegi kui antakse laenu 60 aastaks kuue protsendiga aastas, mis on pool protsenti kuus, lisandub siia üks faktor – turvalisus. See on palkade kättesaamise ja töökoha kindlus,” tõdes Siim Adamson.

Ta märkis, et 30 000–40 000 eestlast töötavad püsivalt soomlaste firmades, kus saavad kindlalt kaks korda kuus palka, neid kaitseb ametiühing ja pole karta pankrotti. “Me ei suuda seda siin kuidagi tagada,” lisas ta.

Veel üks oluline argument on Adamsoni sõnul pikaajalise laenu tagasimaksmine. Kui võtta teadmiseks maaeluministri nõuniku lause, et tagasipöördujatele on plaan isegi kuni 60 aastaks laenu võimaldada, siis see tähendaks, et raha tagasimaksmine võib jääda osaliselt laenuvõtja laste kanda.

“Kui Eestis peaks jätma oma laenu lastele, siis selle peale naeravad Soomes küll kõik eestlased – sellel pole mingit mõtet,” lausus Adamson.

Elanikest said võlglased

Okupatsioonieelses Eestis aitas mingil määral maal põlluharijaid hoida asunduskapital, mille abil ehitati terveid külasid. Ainukesena on säilinud Tallinna ligidal Suursoo asundusküla, mis valmis 1932.

Nagu küla nimigi ütleb, ehitati see otse sohu.

“See sai alguse Konstantin Pätsi ideoloogilisest mõtlemisest, et kõik põllud tuleb üles harida,” ütles Suursoo küla praegune külavanem Keiu Ruus-Lepp. Tema vanavanaisa oli üks neist, kellele asundustalu anti. Praegu elab seal Ruus-Lepa õde.

Suursoo vesise maa haris riik enda kulul üles aastail 1925–1930. Seejärel ehitati maadele taluhooned, 30 perekonnale anti võtmed ning istutati nad sohu elama. Külla ehitati ka pood ja rahvamaja.

Suursoo asunduse ruumikad tüüpmajad projekteeris Erika Nõva
Suursoo külaseltsi kogu

See ei olnud aga elanikele tasuta. Majad ehitati valmis, et inimesi maale elama suunata, ent elanikel endil tuli tasuda hoonete ehitamise ja maa ülesharimise kulud. Nad olid riigi ees suured võlglased.

Suursoo ühekorruselised mitmesaja ruutmeetri suurused taluhooned projekteeris Erika Nõva (1905–1987) ning enamik neist majadest on tänini alles. Praegu elab külas umbes 80 inimest.

Keiu Ruus-Lepp ütles, et Eestis on praegu eri programme, mis püüavad inimesi maale saada, aga linnakuid või külasid riigi toel ehitama hakata pole nii mõtet, nagu seda tehti Pätsi valitsusajal.

Esimene traktor Suursoos.
Suursoo külaseltsi kogu

“Inimesed peaksid elukoha valima´ise. Kui teeme eraldi arenduse, siis suuname nad kindlasse kohta,” leidis ta.

Lausa külade ehitamise plaani maaeluministeeriumil teadaolevalt ka pole. Pigem otsitakse võimalust inimestele odavalt laenata ja pakutakse tagatist. Seda peab Keiu Ruus-Lepp õigeks.

Tema sõnul ei taha pangad maapaikades elavatele inimestele majade kordategemiseks laenu anda, kuna tagatis pole väärtuslik. “Näen, et selle probleemi peaks lahendama. Kui on majad ja inimesed, siis tuleks lahendada see riigi käendusega,” ütles ta.