Riia ööturg. Kui sealt tuleb Eesti toodang Eesti turgudele, siis kust ta sinna saabub, pole ammugi teada. Madis Must

Nädala eest neljapäeval seisis Maalehe toimetuses Sepakõrtsi talu perenaine Anu Jaanikesing, käes paber oma põllult võetud proovide tulemustega, mis tõendasid, et sealt korjatud marjad on puhtad. Peagi selgus, et müügiletilt võetud proov nii puhas pole.


Olen enam kui kindel, et see ei olnud ta enda maasikas.

Põllule keeldus Anu Jaanikesing ajakirjanikke kategooriliselt lubamast, selgitades, et tal pole aega. Ka maasikaid tal peaaegu polevatki, kasvatavat neid vaid pisut ja enda jaoks.

Kõik see andis hoogu kahtlusele, et marjad, mille Maaleht laborisse viis, polnudki pärit tema enda põllult. Maasikakasvatajate liidu juhi Elke Lillemetsa sõnul kasutavad kohalikud maasikakasvatajad kemikaale üsna vähe ja maasikataimi pritsitakse kahjurite vastu enamasti varakevadel, kui õiepungi veel ei ole.

Mis mari see on?

“Olen enam kui kindel, et see ei olnud ta enda maasikas,” arvas Elke Lillemets Sepakõrtsi talu marjade kohta. “Ei tea, kas ta müüs teadlikult või teadmatult oma leti pealt piiritagust maasikat.”

Veterinaar- ja toiduamet võttis proovi Sepakõrtsi talu müügiletilt keskturul ja leidis sealt jälle keelatud aineid — ditiokarbamaate, mis jäid siiski alla piirnormi. Ditiokarbamaadid on terve rühm lähedasi aineid, mida kasutatakse fungitsiididena ehk taimede seenhaiguste tõrjeks. Nad on kerged närvimürgid, aga ka hormoonsüsteemi häirijad.

Põllumajandusamet käis pärast seda talus asja kontrollimas, kuid ei saanud samuti sotti, mis maasikaid müüdi. Ka amet kahtlustab, et tegu on importmarjadega, mida müüdi Eesti maasikate pähe. “Teeme kõik, et kogu tõde välja selgitada,” kinnitati põllumajandusametist.

Pärast Maalehe eelmist lugu kippusid lugejad üldistama tulemusi kõigile Eestis kasvatatud maasikatele. Tekkis hirm ja väike paanika ning maasikate müük vähenes märgatavalt.

Maaülikooli toidu- ja keskkonna toksikoloogia professor Tõnu Püssa kinnitas, et kõigist maasikate proovidest leitud ainete kogused on väikesed ega ole mõnekordsel normaalsel tarbimisel inimesele ohtlikud.

“Asi on põhimõttes. Neid ei oleks tohtinud maasikatest üldse avastada. See on fakt ja seda ei saa kuidagi maha vaikida ja selle ümber hämada,” lisas ta konkreetselt Sepakõrtsi talu proovist rääkides.

Täielik segadus

Selgub, et turul müüdavate marjade päritolu ongi väga keeruline tõendada. Hulgimüüjad toovad Poolast või Saksamaalt maasikad siinsetele turgudele, kus need pannakse müüki Eesti maasikatena või segatakse kohalike marjade hulka, mille eest ostjad on valmis maksma impordituist kõrgemat hinda. Maalehele on räägitud tehtest, kus saja kilo kodumaiste maasikate hulgas müüakse ära tonn importmarju.


Kui maasikaid müüb talu, kes tegeleb ka ise mingil määral maasikakasvatusega, nagu Sepakõrtsi talu, siis tundub asi usaldusväärne. Kuna müük käib sularahas, ei olegi kontrollijatel võimalik kindlaks teha, kui palju müüdi omakasvatatud ja kui palju importmaasikat. Kui panna kirja tegelikust väiksemad müüginäitajad, siis tundub ka ametnikele näitamiseks kõik korras olevat. Kusjuures enamiku käibe pealt jäetakse riigile käibemaks maksmata.

Maaleht käis saadud infot kontrollimas Riia, Pärnu, Tartu ja Tallinna turul (vt kõrvallugu). Ka Sepakõrtsi talu müüb lettidel väidetavalt enda kasvatatud sibulaid ja muid köögivilju, mis olevat varakult valminud katteloori all, kuid sarnanevad väga nendega, mida tuuakse hulgihinnaga Riia ööturult.

Säärane sahkerdamine on turgudel käinud aastaid, sest siiani polnud sisuliselt võimalik tuvastada, kus üks või teine mari on tegelikult kasvanud. Nüüd on Soome teadlased välja töötanud maasikate isotoobitiheduse mõõtmise meetodi, mis teeb kindlaks, mis piirkonnas on maasikad kasvatatud.

Uue meetodi järgi eelmisel aastal Lahtis pisteliselt kontrollitud maasikatest viiendik osutus niisugusteks, mille Soome päritolu laboriproovid ei tõendanud.

Eesti maasikate andmed pannakse andmebaasi tänavu, selleks võetakse proove mitme siinse kasvataja juures. See meetod peaks edaspidi võimaldama kindlaks teha, kas Eesti maasikate pähe müüdud marjad on ka tegelikult siit pärit.

Maalehe Riia ööturul käigust kuuldes ütles maaeluminister Mart Järvik, et selline skeem on talle uudiseks.

“Suur tänu teile selliste tehtud väljasõitude ja kulutuste eest, mis näitavad, et tegemist on sisulise pettusega,” ütles minister Järvik. Tema sõnul on veterinar- ja toiduamet ning põllumajandusamet saanud jubapärast eelmise nädala Maalehe maasikalugu selged suunised, et kõik asjaolud tuleb väga põhjalikult läbi uurida.

“Kui see on mingi talu sildi all võõra toodangu müümine, siis see on eriti jõhker. See on tarbija petmine!” oli ta konkreetne.

Minister Järvik kinnitas, et ta saadab selged suunised käsuliine pidi ametitesse, kelle hooleks on turukaubanduse ja kauba päritolumaa kontrollimine. “Asi tuleb võtta tõsisema luubi alla, kui see on seni olnud,” lisas ta.