Telekaja: Kolm vaprat
Teles esinemine on riskantne ülesanne, komistamised ja puudulik ettevalmistus võivad ükskõik kellele kalliks maksma minna, möödarääkimine võib panna põntsu ükskõik millisele parteile.
Asjatundlik naisjuht
Indrek Treufeldt vaatas seekord oma südamlik-tundelise pilguga pool tundi otsa Statoili Eesti juhile Kai Realole. Kes muide olla üks väheseid Eesti naissoost tippjuhte üldse. Kai rääkis bensiinimüüja üleelamistest olukorras, kus nafta barrelihind maailmaturul aina allapoole libiseb, meenutades tavainimesele mingit loodusnähtust, mida sätiks ja korraldaks justkui vanajumal ise. Nõnda, et selle käes väriseb ja variseb suur Vene riik.
Mingit võtit nende põhjapanevate saladuste mõistmiseks me saatest ei saanud, üllatus oli see, et suurema osa Statoili tanklate sissetulekutest annab hoopis kohvi ja kabanosside müük. Ei ole karta kaotusi, kui vaid bensiini asemel saaks midagi kasulikumat välja mõelda!
Aga Kai Realo vastas soliidselt, igas tema repliigis oli tunda asjatundlikkust. Rohkem naisi tippjuhtideks, ehk saab siis ka mõnest kroonilisest maskuliinsest hädast lahti!
Aarne Rannamäe, mõnus ja väärikas saatejuht, on viimasel ajal tundunud pisut väsinuna ja (üle)koormatuna, nii ka saates, kus püüti määratleda meedia ja avaliku elu (tegelaste) vahekordi.
Seekord istusid tema kaetud laua taga LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg, tark ja terane Janek Mäggi, ajakirjanikust riigikogulane Kalle Muuli ja Eesti Advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg, asjatundja igal juhul.
Kahjuks kippus jutt põneval teemal kuidagi tainastuma, ei võtnud vedu. Selge see, et kes on avalikus elus ametis, peab ka avaliku elu magusad piinad ära taluma. Või, nagu saates kõlas: ära hakka presidendiks, kui ei suvatse kogu oma ühiskondlikku ja eraelu kõigile nähtavalt ja kuuldavalt laiali laotada. Selleks ohverduseks peab valmis olema. Rohujuure tasandilt selles osas kaebamist ju ei kuule.
Isand Muuli kasutas võimalust oma kirjanduslikule produktile – raamat Vilja Savisaar-Toomastist – reklaami tegemiseks. Seepärast jättis tema esinejaist tegusaima mulje. Eriti veel, kui saatejuht lisas sellele auru repliigiga raamatu heast minekust.
Saatega teema osas eriti kusagile ei jõutud, aga räägiti küll.
Oma ala meister
Andres Kuusk on oma ala meistriks saanud, demonstreerides kõigile, et ajakirjanik võib olla hea ka siis, kui enda esilekergitamiseks peale töiste muid vahendeid ei kasutagi. Seekordne “Foorum” küll paremate saadeteni ei küündinud, kõik neli kaasa löönud poliitikut näisid oma parima püssirohu juba ära kulutanud olevat.
Esile tõusid, kuigi tavalisest laisemalt, Kadri Simson ja Jürgen Ligi. Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovski jäid kahjuks statisti ossa.
Järjekordselt püüti minna demograafia probleemi kallale, aga seda kõvasti hammustada ei juletud – võib hambad murda. Teravamalt püüdsid asjades sorkida spetsialistid Mati Heidmets ja Kristjan Vassil, aga kui paat randus ehk aeg otsa sai, paistis kõigil kergem olevat.
Neljapäevaste uudiste lõppedes esines Neeme Raud Moskvast mõnusa ja õpetliku lühilooga Eestist pärit vene kokkadest, kes on Venemaal jala maha saanud, olles samas kindlalt seotud oma endise kodumaaga. Kellega me ikka siin koos elame?
