Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, on aktiivse kaitsetahte küsimuses erinevus eestlaste ja muust rahvusest elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse kaitsetahte puhul. Tiit Blaat

Eestlaste lahkumissoov tõusis 20% piirile majanduskriisi aastatel 2010–2013. Seejärel see pisut langes, kuid on viimasel kahel aastal taas ulatunud kuni viiendikuni. Erandiks on eelmise aasta sügis, kus kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda soovijate osakaal oli 16%.
Üks asi on valmisolek jääda riiki, kui on sõjaoht, aga riigi kaitsmise seisukohast on tähtis see, kui paljud osalevad kaitsetegevuses.

Avalehele
445 Kommentaari