Võrulased andsid välja eesti−võru sõnaraamatu
“Keeletoimetajad, õpetajad, lasteaiaõpetajad – kõik, kel on siin Võrumaal vaja tõlkida eesti keelest võru keelde, on seda raamatut juba väga kaua oodanud,” ütles eesti−võru sõnaraamatu üks koostajaid Mariko Faster.
Tema sõnul on ajad ühes keelega väga palju muutunud. Seega on üpris keeruline rääkida kaasaegset võru keelt, kui keeles pole olemas uusi sõnu nagu “infrastruktuur”, “funktsioneerima” või ka “sotsiaalministeerium”.
“Muidugi oli see suur mure, nagu ka see, kuidas üldse eestikeelseid lauseid tõlkida nii, et need võru keeles hästi kõlaks,” selgitas Faster.
“Pead sai kõvasti murtud ja nüüd on kõik sõnaraamatus olemas,” oli ta rõõmus. Fasteri sõnul oli see ka põhjus, miks sõnaraamatu valmimine ligi 12 aastat aega võttis. “Lugesime eesti keele sõnaraamatuid, tegime näitelauseid ja siis hakkasime kõike seda läbi lugema ja vasteid otsima,” kirjeldas Faster tööd.
Võrulaste saavutuse üle rõõmustas ka kultuuriminister Urve Tiidus. “See, et tegite sõnaraamatu ning teil on nii elav ja toimiv võru murre, on imetlusväärne,” lausus ta. “On erakordselt tore, et hoitakse seda pärandit, ja veel toredam on see, et ka lastele õpetatakse sellist keelekasutust.”
Raamatuesitlusel ütles minister, et Võrumaal ta hätta ei jääks ning päris maha müüa end ei laseks.
Sõnaraamatu koostamisel osalesid ka keelehuvilised igast Vana-Võrumaa kihelkonnast. Eestikeelsete sõnade ja nende võru vastete kõrval leiab sõnaraamatust hulgaliselt näitelauseid ja väljendeid, sõnade põhivorme, tabeleid sõnatüüpide ja muu grammatilise infoga.
Sõnaraamatule on liidetud ka kohanimeloend 1200 nimega Võrumaalt, mujalt Eestist ja välismaalt. Võrulased loodavad vastilmunud sõnaraamatu aasta jooksul ka internetti panna.
