Peeter Volkonski lavastatud “Kangelaste” kõigist kuuest monoloogist, mida vaatajad “pursuilikus” lavakeskkonnas kuulevad, käib läbi riigikukutajate soov ennast vanglas istudes või asumisel olles harida. Lisaks Karl Marxi “Kapitalile” on loetavate teoste hulgas näiteks ka Marie Underi sonetikogu ja Friedebert Tuglas. Ning muidugi teavad kõik, et tuleb õppida keeli. Isegi kui surmaotsus on juba välja kuulutatud. Anni Õnneleid
Kui Peeter Volkonski lavastatud, noortest kommunistidest rääkiv “Kangelased” lõpeb, ripuvad internetiportaalides juba pealkirjad, nagu oleks Eesti Vabariigi valitsus kukkunud. On 2016. aasta 7. november. Sada aastat tagasi oli maailma murdumise aeg, nagu võib iseloomustada sedagi aega, kuhu oleme taas jõudnud. Käis Esimene maailmasõda, sündis Eesti Vabariik ja nii ühel kui teisel poolel muutsid maailma noored. Peeter Volkonski ütleb, kui me aja muutumisest räägime – siis käisid veel “Kangelase” proovid –, et meil piimahabemed teevad seadusi ja pensionärid mässavad. Tõesti, Eesti oli ja on pisike kübe, mistõttu on selge, et ta ses uues maailma murdumise olukorras iseseisvaks jääda ei saa. Tänapäeva maailmas on väikesi iseseisvaid riike kindlasti enam, kui oli 1940. aastal. Kas leidub meil noori kangelasi ja idealiste, kes suudavad eestlaste ning meie riigi iseseisvust ja vabadust säilitada?
Avalehele
1 Kommentaari