Autoremontijad nurisevad kütuse kvaliteedi üle
Tavalise pereauto omanik Andres kirub Eestis müüdava bensiini kvaliteeti, sest on kaks aastat järjest pidanud vahetama oma sõiduki küttesegu reguleerijat lambda-andurit. Tegemist on keerulise ja kalli osaga, mille rike suurendab kütusekulu märgatavalt. Andrese hinnangul müüvad Eesti kütusefirmad talle halba bensiini.
„Kütuse kvaliteet on tõepoolest vilets,” ütles Hondade müügiga tegeleva Catweesi tööde vastuvõtja Allan Lamberg. „Kui me avame üle talve hoitud mootorrataste või aiatöömasinate karburaatorid, siis need on kütuse mõjul tugevalt vaigustunud. Sellepärast soovitan aiatöömasinatele osta kauplustes müüdavat erilist, kuid autokütusest kallimat bensiini.”
Lamberg tunnistas aga, et lambda-anduri riknemist põhjustab peamiselt talvisel ajal sagedaste lühikeste sõitude tegemine, sest mootor ei jõua vajaliku töötemperatuurini soojeneda. „Kütuse halb kvaliteet üksnes võimendab auto kasutamisest tulenevaid vigu,” lisas Lamberg.
Kummitööde kõrval ka mootorite remondiga alustanud ettevõte Kummimees on veendunud, et Eestis müüdava kütuse kvaliteet on palju halvem kui näiteks Põhjamaades. Ettevõtte spetsialistide hinnangul paneb kehv kütus mootoriõlid kiiremini riknema, mistõttu soovitavad nad oluliselt lühemat hooldusvälpa kui autotootjad. „Ükski mõistlik autoomanik ei sõida ilma hoolduseta 30 000 kilomeetrit, nagu mõni autotehas lubab,” rääkis Kummimehe töökoja vanem Mati Pihlak. „Eesti diislikütus vahutab ja isegi määrib käsi palju rohkem kui diislikütus Rootsis. Käisin paar aastat tagasi Rootsis tuulemurdu koristamas ja seal tankides vähenes kütusekulu oluliselt ja mootorile tuli ka jõudu juurde.”
Halb kütus kui linnalegend
Kütusemüüjad tunnistavad, et näiteks Rootsis ostetud kütus paneb auto erksamalt tööle, mida nad aga ei seo kütuse kvaliteediga. „Eestis müüdav baaskütus vastab Euroopa normidele ja on täpselt sama kvaliteetne kui Rootsis või millises tahes Euroopa riigis,” ütles Statoili peadirektor Kai Realo. „Rootsis lisatakse autokütusele biolisandeid, mis annavad autole parema tõmbe ja tekitavad seeläbi tunde, justkui oktaanarv suureneks ja kütusekulu väheneks. Tegelikkuses kulub aga bioetanooli võrreldes mootoribensiiniga enam. Kütusekulu säästu saavutatakse aga erinevatest kütuselisanditega bensiinidest (nt Ultima, Fuel Save, Ultimate), mille osakaal mujal Euroopas on võrreldes Eestiga suurem. Kütuse kulu mõjutab oluliselt ka teede kvaliteet. Kui Tallinnast Tartusse sõites tuleb sageli teha möödasõite, järsult kiirendada ja pidurdada, siis tõstab see kütusekulu märgatavalt, võrreldes sõiduga mõne Põhjamaa sujuva liiklusega kiirteel. Niisiis jutt, et Eestis müüdav bensiin on viletsama kvaliteediga, kuulub linnalegendide hulka.”
Ka Eestis tegutsevad kütusefirmad kasutavad sarnaselt Rootsi turuga kütuselisandeid, sest nende maksumus mõjutab bensiini hinda väga vähe, märkis Realo. Kuid eestlaste hinnatundlikkus ei luba lisanditega muudetud autokütustel mõjule pääseda. „Meie kliendid jälgivad väga tähelepanelikult iga senti, mistõttu valitsevad Eesti turul nn baasbensiinid,” selgitas Realo.
Lisaained vahutamise vastu
Kummimehe spetsialisti räägitud diislikütuse vahutamise vähendamiseks lisatakse lisaaineid ka Eestis. Kuid vahutav diislikütus pole vähem kvaliteetne kui lisanditega, raskeneb üksnes tankimine, kinnitas Realo: „Diislikütus läheb ilma lisanditeta vahtu nagu vahukoor ning tema maht paagis suureneb, kuid kütuse omadused sellest ei halvene.”
Rahvusvaheliste autovedude ettevõtted hindavad Eestis müüdava autokütuse sama heaks kui teistes Euroopa riikides. Eesti kütuse eelisena tõstavad nad esile odavama hinna.
Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja Venemaa turule orienteeritud 180 veoautoga Linford ostab oma sõidukitele kütuse peamiselt Eestist Neste tanklatest. „Välismaal oleme ostnud kütust üksnes Belgias, kuid sealne kvaliteet ei erine Eestis müüdavast kütusest millegi poolest,” ütles Linfordi tegevjuht Mihkel Vahe.
Tarbijakaitseamet teatas 2006. aastal, et 340 kontrollitud Eesti tanklast 60-s avastati kvaliteedinormidele mittevastavat kütust. Tänavu mais kontrollis amet 35 tanklas väljastatava kütuse koguseid. Avastati seitse mõõteeksimust, millest kuuel juhul väljastas tankla kliendile kütust registreeritust enam.KommentaarEttevõtja: Eesti kütus on Euroopa tasemel
Peamiselt Venemaale eksportiv Vadim, kes ei soovinud oma ettevõtte nime avaldamist, peab Eesti autokütust sama heaks kui teistes Euroopa riikides.
„Ainuke vilets kütus, mida Eestis müüakse on see, mida veavad oma kanistrites Narva salakaubavedajad.
Ainuke riik, kus enamasti müüakse ülimalt halba kütust, ongi Venemaa. Sõidan oma isikliku sõiduautoga sageli Peterburi ja Tallinna vahet. Kvaliteetset bensiini pakub kõikjal oma tanklates üksnes Shell. Neste bensiin on kvaliteetne Ivangorodis, et eestlastest püsikliente mitte kaotada. Kuid igas Peterburi Neste bensiinijaamas ma tankida ei soovita.
Praegu on mul diiselmootoriga auto ja sellega ma Venemaal tankida ei julge, sest diislikütus on seal enamasti igal pool väga vilets. Minu partnerite diisliküttega autode kütusefiltrid on sealse diislikütusega väga kiiresti hävinud. Venemaal võib ette tulla, et keset südatalve müüakse tanklas suvediislikütust. Oleksin tänu sellele paar aastat tagasi kaotanud kliendi, sest veok tankis kas Ivangorodis või Kingissepas talvel suvist kütust ja jäi kaubaga tee äärde lihtsalt seisma.
Eesti bensiinijaamadest eelistan Statoili, sest kuigi see tanklakett on teistest kallim, annab ta oma kütusele usaldusväärse garantii. Olen varem bensiinimootoriga autoga Euroopas palju ringi sõitnud ja pole märganud, et Eestis müüdav kütus oma kvaliteedilt millegi poolest erineks teistes riikides müüdavast.”
