„Aksel Kivi ettevõtetele antud toetustega seonduvad pettused on suhteliselt erandlikud, sest temal olid juhtumid korduvad ja tehtud teadlikult, mis torkavad silma küll,” sõnas PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. „Pettusekatseid seoses toetustega on PRIA praktikas muidugi olnud ka varem ja hiljem, kuid otseselt võltsimise peale väga tihti mindud pole.”

Valetas hinna kallimaks

Kivi skeem ei näe kohtuotsuses välja kõige elegantsem, kuid vähemalt mitme aasta vältel töötas see kui õlitatult. Aastatel 2003 kuni 2005 taotles Kivi Tartumaal Vara vallas asuva Kivi turismitaluga seotud objektidele toetusi – nii talu rekonstrueerimiseks turistide teenindamiseks, taristu loomiseks, vähitiikide rajamiseks kui ka haudemaja ja turismitalu sauna rekonstrueerimiseks.

Taotlusi esitades andis Kivi PRIA-le valeandmeid objektide maksumuse kohta – peatöövõtjatega konsulteerides leppis ta kokku, et PRIA-le esitatavates dokumentides näidatakse tegelikust ehitamise hinnast suuremat hinda. Toetuse kätte­saamise järel kasutas Kivi pettusega saadud lisaraha tulevaste projektide omafinantseeringuks ehk sisuliselt käiski turismitalu ehitamine kelmusega.

Seejärel otsis Kivi ehitajad, kes tegid alltöövõtu korras või üldse ilma lepinguta töö odavamalt või jäeti mõned tööd osaliselt või üldse tegemata.

Näiteks 2003. aastal esitas Kivi PRIA-le taotluse kalapüügitiigi rajamiseks, mille maksumuseks näitas 250 000 krooni (16 000 eurot). Hiljem avastati, et tiigi rajamine maksis kõigest 35 000 krooni (2200 eurot). Samuti läks vähitiikide rajamisega, kui PRIA sai taotluse 2,76 miljonile kroonile (176 000 eurot), mis ka eraldati, ent tegelikult läks kohtuotsuse kohaselt töö maksma vaid ligikaudu 700 000 krooni (45 000 eurot).

Just vähitiigist sai alguse ka PRIA ja Kivi vägikaikavedu. „Investeeringuobjektid peavad olema veel viis aastat pärast lõplikku valmimist ja viimase toetuseosa valmimist toetusesaaja omanduses ja sihipärases kasutuses. Aksel Kivi ettevõtte vähitiikides puudus meie kontrolli hetkel vesi, need kasvasid rohtu ja vähke veeta tiikides muidugi polnud,” sõnas Sarv-Kaasik. „Kivi põhjendas vee puudumist kuivade ilmadega, põhjavee taseme muutusega, kaevu tühjenemisega vms ning taotles vähitiikide kordasaamiseks ajapikendust. Aasta hiljem oli tiikides vesi, aga vähke mitte.”

320 000 on veel saada

PRIA üritas seejärel osa investeeringute raha tagasi küsida, kuid asi sumbus kohtuvaidlustesse. Seejärel palus PRIA abi prokuratuurilt ning prokuratuur leidis asjaga tegeledes pettuseid hulgal, milleks PRIA isegi valmis polnud. Nii oskas PRIA esitada tsiviilnõude ainult ligikaudu 200 000 euro kohta (natuke üle kolme miljoni krooni). Selle summa kättesaamiseks läheb talu kohtutäituri juhtimisel haamri alla.

Ent ligikaudu 320 000 euro jagu väljapetetud raha jäi praeguse kohtuotsusega saamata. PRIA pole veel otsustanud, kas ka see summa endiselt reformierakondlaselt välja nõuda.

„Mis puutub neisse pettustesse, siis need tuvastas prokuratuur vähitiikide ja haudemajaga seoses meie taotluse põhjal alustatud kriminaalmenetluse käigus,” sõnas Sarv-Kaasik. „Kuna meil nende rikkumiste toimumise ja ulatuse kohta seni tõendatud fakte polnud, siis on PRIA edasised sammud ülejäänud summa osas praegu otsustamisel. Aega väljapetetud summade tagasinõudmiseks on kümme aastat pärast toetuste väljamaksmist.”