„Avalikkusele võiks ausalt ära rääkida ja mitte hämada, et politseinike palk vähenes kaheksa protsenti. See protsent on palju suurem,” ütles politsei ja piirivalveameti (PPA) Ida prefekt Aldis Alus välja valusa tõe, mida kõik politseinikud teavad, kuid mida poliitikud on siiani üritanud varjata.

Kui 2008. aastal sai politsei täiendavat raha motivatsioonitasudeks ja muuks ning keskmine sissetulek oli mõistlik, siis 2009. aasta algusest lõpetati igasugused tulemustasud, preemiad ja erakorralised lisatasud. Sama aasta poole aasta pealt, 1. juunist vahendati astmepalka ja püsivaid lisatasusid 8%. See viis kokkuvõttes selleni, et võrreldes 2008. aastaga langes 2009. aastal politseinike reaalsissetulek suurusjärgus 20%.

Laisad võitsid

„Kindlasti on ka neid, kellel sissetulek nii palju ei langenud – need, kes polnud ehk nii motiveeritud ja lisatasu ka enne ei teeninud,” viitas Alus.

Nii ongi praegu seis, kus väikese staažiga, kuid rasket tööd tegev patrullpolitseinik saab kätte umbes 650 eurot kuus. „Aga kõik me ju teame, millise hüppe on teinud kütuse-, elektri- ja toiduhinnad. Väga palju on politseist lahkumise põhjus see, et enam ei tulda rahaliselt välja,” nentis Alus. Ta tõdes, et ka Ida regioonis on viimase aja tendents see, kus politseitööd teinud mehed lähevad rekkajuhiks. Hiljuti läksid sellele tööle kaks meest Narva osakonnast. Pole midagi teha – kuigi mehed tahaksid õpitud tööd teha, tuleb millegagi ka pere üleval pidada.

„Olen nõus, 600 eurot on väga väike tasu selle töö eest, mida inimesed tänavatel teevad. Sisejulgeolekusse tuleb raha juurde panna,” ütles siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort mõne päeva taguses intervjuus Eesti Päevalehele.

Töötajate puudus PPA-s on pidev probleem, läbi aastate on kõige raskem saada tööle inimesi Ida-Virumaale. Seal on näiteks korrakaitse büroos vähenemine 20–30 inimest igal aastal. „Need, kes on täna tööl, on väga ülekoormatud. Nad teevad väga pingelist tööd. Ja kõik need, kes täna töötavad, on väga tublid,” kinnitas Alus.

Veidi paremaks läheb olukord nii Ida-Virumaal kui ka mujal vaid igal suvel, mil prefektuuridesse tulevad tööle värskelt sisekaitseakadeemia lõpetanud noored. Tänavu läheb näiteks Jõhvi politseijaoskonda tööle 11 ja Narva kolm. Lääne-Virumaa, kus olukord nii katastroofiline pole, saab juurde kolm noort politseinikku.

Ida-Virumaale politseiametnike värbamiseks ja olemasolevate inimeste püsivalt tööle jäämiseks on PPA loonud soodustusi piirkonda tööle suundujatele ning seal töötajatele. Kõik Ida-Virumaa politseiametnikud saavad nn regioonitasu ehk siis palgalisa u 64 eurot. Inimestele, kes teistest Eesti piirkondadest Ida-Virumaale tööle suunduvad, kompenseeritakse osa eluasemekuludest. Sisekaitseakadeemia lõpetajad saavad taotleda ühekordset eristipendiumi, mis on u 1200 eurot.

Ometi – et tagada Ida-Virumaal nii Jõhvi kui Narva politseijaoskonnas minimaalne hädapärane reageerimisvõimekus, teevad korrakaitsepolitseinikud alates veebruarist soovi korral ületunde. Kuid ka nii saab tagada vaid patrullide minimaalse väljapaneku. Ületundide eest makstakse täiendavat tasu. „Teisalt jätab see kahtlemata jälje nende isiklikule elule. Selle asemel, et peale normaaltööaja lõppu kodus või pere keskel olla, nagu enamik inimesi on, teevad nemad tööd,” viitas Alus.

„Me peame palgatõusu peale mõtlema, selline pikaaegne alamotiveeritus ei mõju hästi,” nentis PPA peadirektor Raivo Küüt. Tema sõnul aitab negatiivne trend mõnes mõttes natukene kaasa – vabade kohtade mittetäitmise arvel saabki väikest palgatõusu tekitada.

„Sügisel vaatame, kui suur see kohtade arv saaks olla, kui räägime masueelse palgataseme taastamisest. Et saaks rohkem ressursse välitöödele suunata, kaotame teatud struktuurid ära,” ütles puhkusel olev Küüt.

Oluline aspekt

Kuid on veel üks oluline aspekt – siseministri kinnitatud kohtade arv on oluliselt suurem, kui PPA-s täna tegelikult inimesi tööl on. Nimelt on vastavalt siseministri 2011. aasta detsembri määrusele PPA teenistujate koosseisus 6295 ameti- ja abiteenistuskohta, neist politseiametnike ametikohti 4640 ja avaliku teenistuse üldliigi ameti- ja abiteenistuskohti 1655. 1. juuni seisuga on PPA-s täidetud 5848 kohta, vaba on 316 politseiametniku ning 130 teenistuja kohta. Seega oleks tegelikult politseisse n-ö põllule tööd tegema palju enam inimesi vaja – lausa 316 –, kuid see pole lihtsalt võimalik, sest neile ei jätkuks palga maksmiseks raha. Sest nagu Küüt viitas: suur probleem on praegugi tööl olevate inimeste palga tõstmisega masueelsele tasemele.

Poliitikud on aga pidevalt rõhunud ainult ühte asja: hakkama tuleb saada sisemiste ressursside arvelt. Kuigi PPA-s tõmmatakse tugiteenuseid veelgi koomale, on mingisugusel hetkel sealgi piir ees ning siis tekib õigustatud küsimus, kas me teeme midagi või ei tee üldse midagi.
KommentaarMadis Aabna
tulevane PPA peadirektor

Politsei ja piirivalvekolledži esimese kursuse lõpetanud Madis Aabna (24) töötab suvel Ida-Virumaal Jõhvis korrakaitsebüroos patrullpolitseinikuna. Mis motiveerib aga Aabnat tegema politseitööd, kui palk on niivõrd väike? „Sellisel juhul võib mind nimetada natukene napakaks, aga ma tulin politseisse, sest ma tahan aidata inimesi.

Abipolitseinikuna nägin, mis siin tegelikult toimub,” ütles Aabna. Tema sõnul mängib loomulikult ka palk mingil määral rolli ning lootus, et see tõuseb, sureb viimasena.

Aabna on ise pärit Ida-Virumaalt ja kodukoha lähedal on hea tööd teha. Samas on Ida-Virumaa tema arvates iseenesest omapärane piirkond, mis pakub väga elavat tööd. „Sa ei istu kunagi kontoris, töö on hästi mitmekesine ja hoiab inimest aktiivsena.”

Aabna ei tea veel, mida tulevik pärast kooli lõpetamist toob. „Ida-Virumaa vastu pole mul mitte midagi, kuid eks tulevik näitab. Aga vähemaga kui PPA peadirektori koht ma ei lepi,” ütles ambitsioonikas noor politseinik Aabna.IntervjuuSiseminister: politseinike palka tuleb tõsta

Ken-Marti Vaher
siseminister

Siseminister Ken-Marti Vaher, kuna PPA sisemiste reservide arvelt pole suurt midagi ümber mängida, vajab sisejulgeolek rahalist turgutust, et inimesed päris laiali ei jookseks. Kas ja kui reaalseks peate valdkonnale raha juurde saamist?

2012. aastal sai siseministeeriumi valitsemisala konkreetseteks tegevusteks juurde 10 miljonit eurot, millest said ka personalikuludeks lisaraha nii päästeamet kui PPA. Näiteks eraldati PPA-le kriminaalpolitsei valdkonna tõhustamiseks 1,4 miljonit eurot ja päästeametile elupäästevõimekuse tugevdamiseks ligi 1,6 miljonit eurot. Ka 2013. aastaks oleme taotlenud lisavahendeid personalikuludeks, kuid siinkohal ei hakkaks numbritega spekuleerima, sest 2013. aasta eelarve koostamise läbirääkimised alles käivad.

Saan kinnitada, et sisejulgeoleku valdkonna töötajate motiveerimine on ministeeriumi selge prioriteet.

Paljude politseinike palgad ei vähenenud masu ajal mitte 8%, nagu on avalikkusele serveeritud, vaid tegelikult on hulk inimesi, kes kaotasid 20%. Millal politseinike palgad tõusma hakkavad?

Teeme selleks pidevalt tööd ja siis sisejulgeoleku valdkonna töötajate motiveerimine on ministeeriumi selge prioriteet ja väljendub ka 2013. aasta eelarveläbirääkimistel. Avaliku sektori palgafondi kasv sõltub majandusliku keskkonna tingimustest ja maksulaekumisest riigieelarvesse. Ootus majandusliku olukorra paranemisele on kõikide südametes ja kui riigi tulud suurenevad, siis on võimalik ka kulutuste suurenemine.

Kas ja kui suureks probleemiks peate politseinike töölt lahkumist?

Kaadrivoolavus näitab tõepoolest sisejulgeolekuvaldkonnas tõusutrendi. Värbamistegevust raskendab aga enamiku ametialade teenistuslik eripära, kuna lähtuvalt töö iseloomust nõuab siseministeeriumi valitsemisala teenistujate koolitamine ja arendamine järjepidevat tööd, palju aega ning vahendeid. Enamikul ametikohtadel on ka väljaõpe väga spetsiifiline.

Personalikulude suurenemine on siseministeeriumi valitsemisalas vajalik, arvestades juba toimunud muudatusi tööjõuturul ja tulevikustsenaariumeid. Kuna palgad on aastatel 2010–2012 olnud sisuliselt külmutatud, on põhjendatud kompenseerida seisakust tulenev mahajäämus.