Mullikate õudne teekond Türki: Eesti eksportloomad surevad räpases veokis palavusest

Veoautos poegima hakanud mullikas, kellest ripub välja surnud vasika pea, fekaalidega reostunud joogianumad, palavuse kätte surevad loomad, surnud vasikal talluvad loomad – Eesti ekspordib üha enam veiseid kaugetesse maadesse. Loomade jaoks tähendab see kannatusi.

Kell 8 hommikul 2016. aasta 22. juunil hakkab Harjumaalt Luigelt sõitma Türgi poole loomaveok 31 tiine mullikaga. Sellest saab õuduste reis.

Poolas ja Rumeenias, kust loomaveok läbi sõidab, on kuumaperiood, Rumeenias näitab termomeeter 40 soojakraadi. Kui veok jõuab Rumeenias Aradi veterinaarkontrollpunkti, laaditakse sealt maha kolm surnud mullikat. Veel kolm mullikat ei jaksa püsti seista. Nad jäetakse Rumeeniasse maha. Reis jätkub, ja kaks mullikat poegivad veoautos. Üks vasikatest saab nimeks Maarja ja jääb ellu. Teine, Lukas, sureb pärast sündi. Lukase ema Hera jääb oma surnud poja kõrvale tundideks lamama. Kui veok lõpuks sihtpunkti – Harjumaalt 3800 kilomeetrit lõunas olevasse Kirsehiri – kohale jõuab ja loomi hakatakse maha laadima, ei jaksa Hera tõusta. Lukas tõstetakse veoautost maha, juhid sunnivad Hera püsti. Ta kõnnib vaevaliselt, sest ta tagumine jalg on viga saanud. Veoautos lamab veel üks mullikas, kes ei jõua tõusta. Tema tagaosast ripub välja surnud vasika pea. Loom viiakse autost välja, eraldatakse teistest ning viiakse ühte hoonesse, kust kuuleb peagi kaeblikku ammumist. Veel üks mullikas aetakse autost maha otse kesk poegimist – temast ripuvad juba välja kaks vasika jalga. Üks mahalaadijatest sikutab vasika välja. Sündinud vasikas jääb liikumatult lamama.

See kirjeldus pärineb loomakaitseorganisatsiooni Animals Angels raportist. Loomakaitsjad jälgisid üht osa selle veoki teekonnast. Raporti hinnangul on juhtunu eest vastutav esmajoones „veterinaar, kes andis transpordiloa, ta ei oleks tohtinud seda teha“.