Pannkooke süüakse seetõttu, et on käimas XV Märjamaa päevad ja VII Märjamaa Folk, täpsemalt laste ja noorte päev. Aga mitte ainult.

Tänaval, kus muidu liikumas vaid mõni üksik inimene, satub korraga vaatevälja üllatavalt palju koeri – kõik perenaiste kõrval rihma otsas ja minemas ühte suunda.

Laulus ja vaikuses

Koertenäituse korraldaja on Konuvere mõisas tegutsev husky’de kasvataja, soomlanna Marja Männistö. Näeb neljajalgseid lambakoertest moekoerte chihuahua’deni, teiste seas torkab ebatavalise karvutusega silma hiina harjaskoer. “Esimest korda on näitusel hagijas,” rõõmustab Männistö.

Võistlusel saab esikoha Heleros Metis, noor saksa lambakoer, omanikuks endise Loodna valla Sipa külas elav Heli Hannus.

Heli, kel kaasas kokku kolm saksa lambakoera, näitab vanimat, Deli Margmani, kes talle kunagi sünnipäevaks toodi. “Temast sai kogu mu koerakasvatus alguse ja temaga on meil eriline side,” ütleb naine.

Märjamaa keskväljakul liigub aga isevärki riietuses inimesi. Need, eestlastest ka oma avali naeratusega eristuvad naised-mehed, on Märjamaa folgipeo külalised Prantsusmaalt, folkloorirühm La Delphinale.

Lapsed on suhkruvatisabas ja rahvas on troppis Maalehe müügileti ümber.

Siinsamas lähedal on aga hoopis vaiksem. Kooli vana internaadihoone on värskelt ümber ehitatud raamatukoguks – pidulik avamine oli juunis.

Esimene üllatus on eeskojas olev raamatutagastusluuk – monitoriga masin, kus saab raamatud nii ära anda, et ühegi töötajaga suhtlema ei pea. Sellist masinat pole üheski teises Eesti rahvaraamatukogus.

Uus raamatukogu on interjööri loomingulise värskusega justkui ansamblis keskväljaku teises küljes asuva rahvamajaga, mis samuti üsna hiljuti remonditi.

Muu hulgas ühendab neid hooneid see, et mõlema siseviimistluses on kasutatud oma valla Orgita karjäärist pärit dolomiiti.

Kui “Lauluga maale” saate tegemine algab, on inimesi lava ümber nii palju, et enam ei pääse ligi. Üks laps kurdab, et ta ei näe mitte midagi.

“Küll sa televiisorist vaatad, praegu ei peagi nägema,” pakub ema.

Suuremad tüdrukud kauplevad, et saate külaline Anne Veski nõustuks laskma end koos nendega pildistada.

Nõusolek tuleb ruttu. Pealegi ütleb siit 28 kilomeetri kauguselt Raplast pärit Anne Veski, et Märjamaa on talle tuttav paik, kus peresidemete tõttu sageli käib.

Saatejuhid Gerli Padar ja Jüri Aarma panustavad rahvast üles hüüdes Märjamaa eripäradele – isevärki kohanimed ja piirkond, kust on pärit kartulivorst.

Saatejuhtide küsimise peale, kus asuvad Orgita, Kükita, Ringuta, Vinguta, hüüab publik vastuseks “Märjamaa!”. Seda korratakse pikalt, enne kui saatelõik valmis saab. Orgita küla on üks naljahammas kord ristinud ka Njuujorgitaks...

Kas või prantsuse keeles

Ja siis algavad laulud. Märjamaa valla avalike suhete juht Aet Reinhold ütleb, et valla iga 100 elaniku kohta on 9 tantsijat-lauljat-pillimeest. Märjamaal on muusika- ja kunstikool.

Muide, prantslased laulsid kõik “Lauluga maale” laulud kaasa. Osa muidugi prantsuse keeles ja need, mida ei tuntud, lauliku järgi eesti keeles.



LAULUGA MAALE

Maaleht ja ETV kutsusid rahvapeole

- Sel suvel toimus “Lauluga maale” telesaate salvestus kümnes kaunis Eestimaa paigas. Saatejuhid olid lauljatar Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.

- 3. augustil Märjamaal koos Anne Veskiga salvestatud saadet saab ETVs vaadata laupäeval, 26. augustil.

- Hooaja viimane saade on eetris 1. septembril.

- Oma lemmiklaulu poolt saab hääletada:

http://www.maaleht.ee/lemmiklaul.



EESTI SUURIM VALD

Märjamaa vald

- Pindala 872 km². Selle poolest Eesti suurim omavalitsus 2002. aastast, kui ühinesid Märjamaa alev, samanimeline rõngasvald ja Loodna vald.

- Elanikke 7030 (mehi 3511, naisi 3519), neist pea 3000 Märjamaa alevis.

- Keskus Märjamaa alev, külasid 82.

- Alevis on muu hulgas oma kino, oma ujula, ilmub Märjamaa Nädalaleht.

- Valla erilised paigad on Sillaotsa talumuuseum, Luhtre üheperemuuseum, Iida suvekool (käsitöökursused), Sulu külakeskus, Varbola maalinn, Sipa pärn, iidne Märjamaa kindluskirik.

- Mitmekesine loodus: kergelt lainjas paemaa, karstialad, savimaa jõeorgudega. Pae peal kasvavad unikaalsed loometsad. Karstialal alevi külje all näeb karstijärvesid (kohapeal nimetatud järtadeks), mis suveks täielikult kuivavad.

- Valla aukodanikud on Harri Jõgisalu, Priit Rannut, Lembit Tihkan, Robert Kasemägi, Maiu Linnamägi, Helga Koo ja Arvo Valton.

Allikas: Märjamaa vallavalitsus