Foto: Sven Arbet

Pole vist Eestis kaardil teist kohta, kus oleks nii palju võid kokku löödud. Või kui täpsem olla, siis kuskil mujal Eestis pole nii palju inimesi võid oma kätega teinud.

Eesti piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe väidab, et viimastel aastatel on käinud Imaveres võid tegemas nii 20 000 inimest. 2001. aastal avatud muuseumis asub ju 1930. aastate sisseseadega Eesti meierei.

Muuseumi 27 meetri pikkune kivimüür on aga kaetud noorte tehtud maalinguga “Piimatants”. See pajatab saja aasta taguse loo, kuidas piim udarast ämbrisse sai, sealt meiereisse jõudis ja mis piimaga meiereis sündis. Teine maaling kujutab Eesti või liikumist välisturule.

Tõmbenumber üks

“Seda piirkonda kutsuti kunagi ka Eesti Taaniks,” selgitab direktor Välimäe.

Siin olid väga viljakad mullad, head karjad, jõukad talud ja suured põllud. Imaveres asutati 1908. aastal esimene ühispiimatalitus Tsaari-Venemaal.

“Eesti või oli 1930ndatel Euroopas väga kõrgelt hinnatud, üle 90 protsendi toodangust läks sinna,” selgitab Välimäe. “Riiklik kontroll kvaliteedi üle oli seepärast väga tugev.” Sealt siis need jutud kuulsast Eesti võist, mida kiideti mõlemal pool rindejoont – nii Saksa- kui Inglismaal.

Ümbruskonnas tegutseb siiani mitu suurt ja tugevat piimatootjat.

Tõsi, kui Imavere vallavanema Jüri Ellrami sõnul oli kunagi põllumajanduses 400 töökohta, siis nüüd 40. “Vanem põlvkond teab Imavere piimatööstust, aga nüüd on Imavere tuntud ennekõike saetööstuse poolest,” tõdeb vallavanem.

Tulemus on nii või teisiti hea. “Oleme maakonnas kõige noorema elanikkonnaga omavalitsus ning elaniku kohta laekub siin kõige rohkem maksutulu Järvamaal,” nendib vallavanem uhkusega. “Üritame hoida elanikkonda tuhande ligi, eelmisel aastal oli meil 18 sündi, lasteaias on kolm rühma, 60 last.”

Vallavanema arvates jäigi paik ellu just seetõttu, et 15 aasta eest asus tööstus põllumajanduse asemele.

“Oleme suutnud töökohtade arvu isegi suurendada,” ütleb ta. “Kui poleks tööstust, poleks siin ka põhjust elada.”

Tõmbenumber kaks

Imavere tõmbenumber kaks on seega Imavere saeveski, täpse nimega Stora Enso Timber AS Imavere Saeveski.

See on Eesti ja Baltimaade suurim saetööstus, mis looritab keset Eestit, suurte teede ristmikul paiknevat Imavere küla ja selle ümbrust puidulõhnaga – justkui kütaks keegi pidevalt sauna.

Kohalikud tunnistavad uhkusega, et õhtul Imavere kohal kumav valgus teeb paljudele Eesti väikelinnadele silmad ette.

Imavere keskus ongi ehk rohkem linn kui mitmed, mis ametlikult linna nime kannavad. Üks väike, aga oluline näide: maantee ääres, piimamuuseumi seinas, on sularahaautomaat.

See automaat klõbises hoolega ka päeval, kui salvestati Maalehe ja ETV koostöös valmivat saadet “Lauluga maale”.

Päeval, kui piimandusmuuseumi taga peeti piimapäeva laata, puhus tuul pilved päikese eest ära, aga enne kui Gerli Padar ja Karl Madis jõudsid hääle lahti laulda ning pillimehed instrumendid häälde kruttida, lirtsus muruplats vihmaveest.

Plaksutage rohkem!

Pool tundi pärast salvestamise algust, kui Karl Madis laulis reggae-rütmi “Veidi, veidi”, oli publik valmis rõõmsalt käsi plaksutama ja muusika saatel õõtsuma.

“Külma ilmaga esineda pole küll kõige mugavam, aga kõige tähtsam, et rahvas vastu pidas,” ütles Karl Madis.

Ta tunnistas, et ega tal erilisi nippe või trikke ei ole, mis rahva jaheda ilmaga kaasa elama paneks. “Eks need ole samad mis sooja ilmaga, aga rohkem võib inimesi plaksutama panna, siis on käed ka soojad,” pakkus ta välja.



LAULUGA MAALE

Maaleht ja ETV kutsuvad rahvapeole

- Sel suvel toimub “Lauluga maale“ telesaate salvestus kümnes kaunis Eestimaa paigas. Saatejuhid on lauljatar Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.

- Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis koos Karl Madisega 2. juunil peetud pidu saab ETVst näha
16. juunil.

- Järgmised peopaigad olid 9. juunil Häädemeestel, kus astus üles Rosanna Lints, ja 10. juunil Harjumaal Metsanurme külas, kus läks peoks Jassi Zahharoviga.

- 30. juunil Mulgimaal Holstre-Pollis on külaliseks Uku Suviste.

- Pildivalikut ja videoid vaata www.maaleht.ee.