Sangaste vikatikangelased eelistavad trimmerit
Sangaste lossi õuele viiva puiestee äärne heinamaa on justkui muruniidukiga üle käidud, niivõrd puhtalt ja ühtlaselt on kõrrelised sealt kõrvaldatud. Ometi on tegu vikatirallist osa võtnud meeste ja naiste käerammu jõul sooritatud lõikusega.
Kuid selle eelduseks on korralik vikat ning oskus sellega ümber käia, ohkavad vikatiralli võitjad Kajar Lepik ja Tanel Palksaar Maalehega pärast võistlust rõuguvilus juttu puhudes. See oskus on ühest küljest nagu rattasõidu kunst, mis kord omandatuna päriselt meelest ära ei lähe, teisalt aga kipub roostetama, kui seda igal suvel ei värskenda.
“Mind õpetas isa omal ajal niitma ja vikatit teritama ning parandama,” ütleb Kajar. “Kuid ma ei ole kümme aastat enam vikatit kätte võtnud. Seetõttu ei ole tehnika enam nii hea kui võiks. Toorest jõudu oli täna rohkem kui tehnikat.”
Ka Tanel tunnistab, et vikatiga polnud ta enne võistlustulle astumist juba kaua aega suuremat heina niitnud. “Kuna ma pole enam tükk aega niitnud, siis võttis võistlus päris korralikult läbi, oli heaks trenniks.”
Tavaelus eelistavad mehed vikatile trimmerit. “Trimmeriga on palju lihtsam tööd teha,” tõdeb Kajar.
Ehkki mõne keerulisema nurga puhtaksniitmiseks võtavad nad vahel kuurinurgast ka vikati, hakkab see tööriist siiski minevikku jääma ja korralikult pinnitud ning teritatud vikat muutuma üha haruldasemaks.
Nii kõneles vihamees
Erinevalt vikati valmistamise oskustest on kaseviha tegemise kunst kergesti õpitav. Kiisatamme turismitalu omanik Rait Uibu jagab otse lossihoovis kõigile soovijatele sellekohast kiirkursust.
Maalehele kõneleb ta, et vihta sünnib teha seni, kuni kaseleht on roheline (seega veel ka praegu). Viisakas on materjaliks valida 10–15aastased kased, mis niikuinii valgustusraie ohvriks langevad, vanemad puud jätta rahule.
“Valid parajad oksad, võtad ühe oksa viha pikkuse mõõduks ja hakkad sellele teisi lisama. Õige peremees kasutab kõik oksad ära, ka kõige väiksemad. Tuleb jälgida, et viha ülemises otsas oleksid oksad ühepikkused, alt varre otsast saab alati kirvega maha võtta. Kui oks hoiab harali, siis peidad ta viha sisse. Pöörad, kasvatad. Paned uue oksa, jälle pöörad, kasvatad,” õpetab Uibu.
Viha sisse võib lõhnaks peita piparmündivarsi. Erilisemate elamuste otsijad võivad eksperimenteerida nõgese, kadaka ja tammega.
Kuid vihategu ei lõpe viha valmimisega. Viha saunaks ettevalmistamine eeldab samuti tarkust, muidu võib väärt viha juba enne lavale jõudmist ära rikkuda.
“Toores viht ei taha leotamist: leigest veest korraks läbi, ja ongi töökorras. Kuumas vees muutub ta närtsuks!” selgitab Uibu.
“Sügavkülmaviht tuleb rahulikult lasta sauna eesruumis üles sulada, siis korraks leigest veest läbi ja vihtlema. Kuivanud viht tahab kaks-kolm tundi leotamist. Aga samuti mitte kuumas vees! Kui paned sauna küdema, siis paned ka viha külma vette likku. Kui saun valmis saab, on ka viht valmis. Vesi las soojeneb koos saunaga.
Kui kuivanud viha kohe kuuma vette torkad, on ta nagu märg käterätt. Ei teki massaažiefekti, särinat ega nõelatunnet.”
Kohtumine menukirjanikuga
Suitsuvorsti, kalja, mett ja muid suvesaadusi müütavate laadaliste vahel on äri püsti löönud ka kirjanik Enn Vaino, kes pakub otse autokapotilt 27 omakirjutatud raamatut. Ampluaa ulatub jahimehelugudest elumehelugudeni, sekka ka mälestusi Nõukogude armeest ning loodusvaatlusi.
“Talvega kirjutan paar raamatut. Võiks rohkemgi, aga trükkimise raha kokkusaamisega on probleem. Alles ma maksin trükikojale raha ära, 64 000 krooni tuhande eksemplari trükkimise eest. Aga samas mu raamatuid tõesti ostetakse, mitmest on isegi kordustrükk juba peaaegu otsas,” räägib Eesti oludes muinasjutulisi tiraaže müüvate raamatute autor.
“Kõige suuremad ostjad on muidugi raamatukogud, igast teosest 400 eksemplari läheb neile. Nad juba teavad mind, kohe tellivad, kui midagi taas ilmub.”
Vaino raamatud näivad tõesti huvitavad, näiteks tema teos “Seenevana pajatusi” sisaldab Siberi seenetoitute retsepte ning juhiseid omaenda seenekasvanduste rajamiseks.
“Võtad vanaks läinud ussitanud haavapuravikud, torkad puu otsa kuiva oksa külge. Nii poetab seen oma eosed laiali ja mõne aasta pärast on selle puu ümber juba palju haavapuravikke,” juhendab kirjanik.
“Ka vanad kukeseened, millel enam kaubanduslikku välimust ei ole, korjad eraldi pange, ning kui istutad nad õigesse kohta maha, siis tekib sinna seeneniidistik.”
Rohkem pole meil literaadiga kahjuks aega vestelda, sest juba kaigub lossiõues Ott Leplandi hõbedane hääl: algamas on saatesarja “Lauluga maale” järjekordne kontsert.
Ott Lepland: Iga õige eestlane oskab niita!
Telesaate “Lauluga maale” seekordne esineja Ott Lepland jagas Maalehele oma heinateokogemusi.
See üritus, mida täna siin Sangastes peetakse, on heina ja mee päev. Kuidas teil endal näiteks heinateoga suhe on?
Ohhoo! Heina pole ma enam päris tükk aega teinud. Aga kakskümmend aastat tagasi, kui ma viieaastane poiss olin, käisime küll vanaisa ja tädipojaga heinamaal heina tegemas. Oli ka koorma otsas sõitmist ja lakas heina tallamist, see oli meie suvetööks alati, kui Hiiumaale vanaisa juurde sattusime. See oli väga lõbus, heinateost on äärmiselt soojad mälestused.
Kui praegu teile vikat kätte anda, kas tuleksite toime?
Ikka tuleksin, muidugi! Iga õige eestlane oskab ju vikatiga niita. Ma usun, et saaksin hakkama.
Kuidas teil mesilastega suhted on?
Vanaisal kunagi paar taru oli. Kuid mesindusega pole ma ise eriti kokku puutunud, kui mitte arvestada meesöömist. Mesi maitseb mulle väga, eriti kui seda tee sisse panna. Kuigi ma tean, et tee sees kaotab mesi oma raviomadused.
Kuidas teile sedasorti rahvapeod nagu täna siin Sangaste lossi hoovil muidu istuvad?
Väga mõnus on! Väga hubane on, et inimesed istuvad ümberringi ja me saame nendega koos laulda. Väga kihvt ja maalähedane. Inimesed on sõbralikud, ilm on ilus ja linnud laulavad – mida veel suvelt tahta?
Veel saab laulda
- Sangastes lindistatud saadet näete ETV ekraanil sel laupäeval.
- Eelmisel laupäeval oli saate “Lauluga maale” lindistus Kunda rannas, esines Jaan Elgula.
- 3. augustil on lindistus Märjamaa keskväljakul, esineb Anne Veski.
- 4. augustil on lindistus Kärdla laululaval, esineb Teele Viira.
