Juba 26. korda peeti Pandivere päeva, Väike-Maarja valla tippsündmust, mis toob alati kohale ka kaugemat rahvast.

“Oleme turismi palju panustanud, see on meie üks eelistusi, hulk uusi mõtteid on lähiajalgi teoks saamas,” kinnitab Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Vähe on ju neid omavalitsusi, kes võivad hoobelda oma muuseumi ja i-punktiga. See on lähtekoht, kust alustada rännakut piirkonna tundmaõppimiseks.

Kuna kant on ülimalt rikas looduse, ajalooliste rajatiste ja kuulsate isikute poolest, on valik keeruline. “Tervikliku ülevaate saamiseks oleme loonud naabrite − Rakke, Laekvere ning Tamsalu vallaga − koostööpiirkonna ja turismi ühise arengukava,” selgitab Kesküla.

Lurich saab monumendi

Eri sihtkohad on valiku kergendamiseks sõlmitud ühte tootesse. Nii saab rännata kas kultuuriteel, paeteel või hoopis sporditeel.

Sporditeed kaunistab üks Väike-Maarja kuulsusi, rammumees Georg Lurich, kelle auks sisustatakse tuleval aastal muuseumisse tuba. Aastal 2016 pannakse aga alevi keskväljakule püsti Lurichi monument.

Üks valla turismimagneteid on Kiltsi mõisakompleks, mis hiljutise kordategemise järel särab nagu pärl. Koolilastel lust seal õppida, suviti on mõis huvilistele avatud koguni viiel päeval nädalas.

“Turismi mõttes on Kiltsi siiski veel lihvimata teemant, meil on sellega suured plaanid,” annab vallajuht teada.

Kiltsi mõisas elanud Venemaa esimese ümbermaailmapurjetaja admiral Adam Johann von Krusensterni kunagised saavutused on andnud mõtte kujundada nn Kiltsi kaardiloss. On ju Krusenstern koostanud “Lõunamere atlase”, sama mehe originaalkaarte leiti ka mõisa restaureerimisel.

“See oleks muuseum, kus näitame kaartide arengut muinasajast nüüdse GPSini välja,” selgitab Kesküla ideed.

Kesküla tõstab turismi poolelt esile veel võrratut loodust. Näiteks Äntu järvesid, mille lähedale on koostöös RMKga rajatud matkarajad. Iga järve juures on ka vaateplatvorm.

Rukkikuninga hülgepoiss

Vähevõitu on vallas aga veel turismitalusid ja söögikohti. Küll saab lähiajal valmis palkstiilis ja rookatusega rukkileivatare Äntu järvede juures.

Selle ehitanud Eesti üks suuremaid leivaviljakasvatajaid, rukkikuninga nimetust kandev Hans Kruusamägi, kes lisaks põlluharimisele on ka kalakasvataja.

Äntu kalakasvanduse tiigis püüab pilku hülgepoiss, kelle ta tõi Audru karusloomakasvandusest, kui see viie aasta eest pankrotti läks. “Ühelt poolt oli see looma päästmine, teisalt on ta muutunud meie maskotiks,” räägib Kruusamägi hülgele järgmist kala söögiks visates.

Hülgepoissi käiakse palju vaatamas, põhiliselt peredega. On olnud päevi, kus uudistajaid ligemale 300, rekord sündis tänavu kevadel, kui roheliste retkel korraga üle tuhande ratturi teda kaema tuli.

Kui Kruusamägi oma kalabasseinide ehitusega ühele poole jõuab, plaanib ta hülgele rajada lausa järve, ja pole välistatud, et siis otsib loomale ka kaaslase.

Väike-Maarja suviseks magnetiks on naisekandmisvõistlused, tänavu toimusid need Pandivere päeval juba 16. korda.

Dramaatilises lõpuheitluses edestasid Alar Voogla ja Kristi Viltrop napilt viimaste aastate maailmameistreid soomlasi Taisto Miettineni ja Kristiina Haapaneni.

See annab lootust, et juuli alguses Soomes toimuvatel maailmameistrivõistlustel võib üle mitme aasta võit Eestisse tulla.

Algul mehed, siis naised

Kui naisekandmisvõistlustel oli – nagu nimigi ütleb – kandev roll meestel, siis ägedale võistlusele Väike-Maarjas järgnenud “Lauluga maale” lindistusel oli kandev roll naistel.

Gerli Padar ja alles hiljuti täheks tõusnud Grete Paia kandsid oma rolli auga välja ning panid needki mehed, kel elevant kõrva peale astunud, usinasti laulma.



Maaleht ja ETV kutsuvad rahvapeole

- Sel suvel toimub “Lauluga maale“ telesaate salvestus seitsmes kaunis Eestimaa paigas. Saatejuhid on lauljatar Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.

- 1. juunil Väike-Maarjas peetud pidu saab ETVs vaadata 29. juunil.

- Järgmine salvestus on Tartumaal Elva kultuurikeskuse pargis 29. juunil, külas on Uku Suviste. Päev hiljem laulab koos rahvaga Harjumaal Vanamõisa vabaõhukeskuses Anne Veski.

- Pildivalikut saad vaadata SIIT ja videosid SIIT ja SIIT.

- Igal salvestusel läheb loosi palju toredaid kingitusi. Viimasel salvestusel
4. augustil Kuperjanovi jalaväepataljonis loositakse välja Maalehe aastatellimus ja City Motorsilt uue Dacia Dusteri kasutusõigus aasta lõpuni.