Pikem ilmaprognoos ei ennusta vene GISMETEO andmetel ka jaanuarisse püsivaid külmakraade. Päevad suuremalt jaolt plussis, vaid mõnel ööl kerged külmad, rohkelt sademeid vihma ja lörtsi näol. See aga tähendab, et pinnas ei külmu.

Käisin enne aasta lõppu tiiru oma kodumetsas. Kõrgemates kohtades pole väga vigagi, kuid madalamates lohkudes lirtsub puude vahel vesi. Võimalik, et liivastes männikutes on kuivem, kuid minul selliseid pole. Juuresolev pilt on tehtud ühel põndakul, kus on küll kuivem ja see mets on kaitse all.

Ringi liikudes mõtlesin, et vesine aeg ja lumeta maa sobib metsas raietööde asemel hoopis käsitsi võsatöödeks, noorendike ja kultuuride hoolduseks. Sellest tööst juba puudus ei tule ja noored metsad saaksid paremad kasvutingimused.

Suurtest metsamasinatest, eriti veotraktoritest, jäävad praegu järele vaid mülkad. Olen kogu aeg imestanud, miks ei kannata metsafirmadel panna ilmaolude tõttu mõneks ajaks metsamasin(ad) seisma, samal ajal kui põllumeestel töötab kolm korda kallim teraviljakombain aastas vaid paar kuud. Liisingud ja võlakohustused uute masinatega on kõigil. Äkki on asi suhtumises ja selles, et raiutavat metsa pole saagija ise rajanud, nagu põllumees igal aastal maad harib ja vilja külvab? Äkki näebki põllumees põldu ühe ja metsamajandaja metsa hoopis teise pilguga? Kui põllumeestel on ikaldusaastad majandustegevuses aeg-ajalt paratamatud, võib samamoodi ju juhtuda ka metsamajandajatel, kui ilma tõttu metsa ei pääse. Ma pole näinud, et põllumees veest üleujutatud põldu vägisi kündma läheks, sügavaid rööpaid metsas ja metsateedel aga küll.

Loodetavasti tuleb uus aasta siiski helgem, päevad lähevad pikemaks, riik peab sajanda juubelipeo ära ja siis varsti ongi kevad käes. Valgust ja rõõmu kõigile!