Droonid metsade kohal
Elektrooniline metsaregister, satelliitpildid ja e-metsateatis, drooniga filmitud metsavideod ja -fotod – metsandusse on jõudnud uus aeg ja tehnika, mille eest ei jää varju ükski puu, ojake või metsaelanik. Esialgu tekitab see elevust, sest kes ei tahaks oma metsa ülalt linnulennult näha, mina nende hulgas.
Kui Ida-Viru metsades käisime, oli ka sealsetel metsameestel droon (pildil), mida demonstreeriti ja hiljem lennuvideo osalistele postkasti saadeti. Suure metsafirma suurte pindalade puhul on droon abiks metsatöödest ülevaate saamisel. Jalgsi kõigi lankide läbikäimine võtaks väga palju aega ja mõni koht võib siis ka nägemata jääda. Droonivideo annab täpse ülevaate metsas tehtust või parajasti töös olevast.
Mu üks noor sõber, loodusemees, lennutas drooni (teine pilt) ka minu jõeäärse metsa kohal. Lennumasin teeb üksjagu surinat, umbes nagu vihane herilaseparv, ja see ajab metsaelanikud ärevaks. Nägin, kui kohale lendasid rongad ja üks valge-toonekurg. Tõenäoliselt oli ärritunud elukaid rohkemgi, sest väiksemad linnud, kes enne drooni käivitamist metsas sädistasid, jäid paugupealt vait. Sügise poole, kui rohelise kõrvale ka muid värve lisandub ja linnud ei pesitse, tahaksin oma metsast suurema valiku droonipilte saada.
Tean, et Erametsakeskuse kontrollüksus kasutab samuti oma käikudel toetusaluste tööde kontrollimiseks drooni. Näiteks hooldus- ja valgustusraiete kontrollimist hõlbustab ja kiirendab see tublisti. Veel pole kuulnud, ega ometi metsakorraldajad droone kasuta, kasvõi eraldiste kaardistamiseks, samas ma ei usu, et nad ilma puid altpoolt nägemata takseerida saaksid.
Milleks siis inimene üldse metsa minema peaks, kui võib taevasse lennutada fotosilmaga piriseja ja kõik saab mõne minutiga nähtavaks. Jahimeestelgi pole vaja pikalt passida ja jälgi ajada – droon näitab põdra, karu või hundikarja naksti kätte. See, et kauneid loodusmaastikke või linnavaateid juba mõned aastad on drooniga filmitud/pildistatud, on Eestis laialt levinud.
Tahaksin siiski loota, et tehnilised vidinad metsas jäävad peamiselt metsamajandajate abilisteks ning teisi looduses käima harjunud inimesi peadpidi arvutisse ei uputa.
