Nägin, et raied puudutavad kolme kvartalisihti, mille kaudu vajadusel nii mina kui peale minu veel kaks erametsaomanikku üleüldse oma metsale ligi pääsevad. Nii sõitsingi vaatama, kui kaugele raietööd järjega on jõudnud ja ega uskunud oma silmi. Ei inimene ega metsaloom enam oma jalga sinna ei tõsta. Kas tõesti oli tarvis päevil, mil vahetpidamata vihma sadas, üritada suuri puidukoguseid mööda vesist sihiteed vedada.

Üks mitmest sihist, mis täna veel rikkumatuna pildilt paistab, lõhuti samamoodi 1998-1999 harvendusraie käigus hullusti rööpaliseks, kuid mis taliteid tasandades ja rohttaimestikul juurduda lastes on 15 aastaga uuesti heasse seisukorda saanud. Ei mina ega naabermetsa omanik pole oma raieid tehes sinna ühtki rööbast sisse sõitnud, alati oleme aastaaja ja ilmaga arvestanud. Nüüd ähvardab ka seda sihti samasugune saatus kui teiselt pildile paistab, sest sihi äärde on planeeritud kaks lageraiet umbes 1300 tihu mahus.

Riigimetsale on omistatud säästliku, vastutustundliku ja loodusega arvestava majandamise kohta kaks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaati – algul FSC ja hiljem PEFC. Erametsaomanikest on see vaid üksikutel.

Mida kauem ma metsaga kokku puutun, seda rohkem märkan metsanduses silmakirjalikkust. Sõnad säästev ja keskkonnaga arvestav ei maksa midagi, loeb ainult puidu müügist teenitav kasum.