Nagu talvise metsaveoga sageli juhtub, jääb mõni palgijupp või puunott veo ajal kahe silma vahele. Harvesterlõikuse puhul ladustab masin metsamaterjali oksavaaluga risti, hunnikud on suuremad, seepärast ka vedajale paremini nähtavad ning tavaliselt langile midagi maha ei jää.

Käsitsi lõikuse puhul, nagu minu metsas oli, pole võimalik kogu materjali ühtpidi koondada, saemehe jõud ei käi pikkadest ja jämedamatest palkidest lihtsalt üle. Mõnikord jäävad järgatud tüved osaliselt oksavaalu ääre alla ja vedaja ei pruugi neid ülevalt kabiinist märgatagi. Kui juhtub vahepeal ka lund tulema, siis jäävad puunotid peitu.

Kevadel käisin oma lageraielangi üle ning leidsin siit-sealt oksavaalu äärest mõne palgijupi. Nüüd avanes võimalus metsaveotraktoriga langil ära käia ning „järelnoppimist“ teha. Ka tüvevigastuse tõttu mõne palgi vahelt välja lõigatud lühikesed pakud ladus masinamees koormasse ja kõik läheb kütteks.

Ühtlasi sai uuel kiviteel esimene proovivedu tehtud. Just sellist laiade rehvidega tallamist oligi vaja. Kive toonud traktoril ja kärul olid kitsad rattad ega tallanud laotud kive ühtlaselt. Kokkuvõtteks saan öelda, et kivitee ladumine oli hea mõte.