Künnivarestest, luikedest põllul ja metsateedest
Hommikupoolikul käis äge linnuränne – vähemalt sada künnivarest lendas põhjasuunast lõuna poole. Neid kokku lugeda oli võimatu, sest ega nad haned ole, kes rivis liiguvad. Olid väga lärmakad ja esmalt näis mulle, et mustadel lindudel on käimas tüli või kusagil varitseb neid mõni röövlind. Jälgisin seda üle lendavat kampa tükk aega. Vahepeal puhati puude otsas tiibu, samal ajal edasi kraaksudes, aga kui järjekordne häälekas salk neist üle vuhises, järgneti neile. Veerand tunni pärast oli rahu majas ja kõik varesed läinud.
Õhtupoolikul, kui sadas, sõitsin korraks metsa poole, et näha, mis tee ääres orasepõllul muutunud on. Kiivitajad, keda eile oli seal veel sadu, olid kadunud. Asemele olid end seadnud Soome rahvuslinnud - laululuiged, esialgu vaid kaks. Suured, valged ja uhked. Ehk tuleb neile veel lisa. Mõnel aastal olen neid seal suurel hulgal peatumas näinud.
Riigimetsas suurelt ette võetud raietöödel jäeti vahepeal mõned kvartalid vahele, sealhulgas jäi esiotsa puutumata ka see korralik rohtunud siht, mida mööda mina ja veel paar erametsaomanikku oma kinnistutele ligi pääseme ja millest ma augusti viimases postituses ka pildi panin. Raietehnika koliti teise otsa ja tööjärg liigub nüüd vastupidises suunas, kuni lõpuks jõutakse ikkagi kõneks oleva kvartalisihi ja selle kõrvale planeeritud lageraie töödeni.
Mõtlesin järele, et õigem oleks RMK raiete korraldajaga, kelleks pidavat praaker olema, oma murest rääkida. Arutasin asja ka minu kõrvalkinnistu metsanaabriga ja temagi oli mures, kui ühiselt kasutatav sihitee peaks mudamülkaks pööratama. Hankisin langil töötava masinamehe käest praakeri telefoninumbri ja helistasin. Leppisime kokku, et tuleva nädala alguses kohtume metsas. Pakun talle välja variandi, kustkaudu saaks minu arvates ilma sihti kahjustamata materjali vedada – mõni aasta tagasi likvideeritud elektriliini trassi pidi, mis jääb lageraielangi teise serva. Näis, kuidas meie läbirääkimised uuel nädalal kulgevad. Kindlasti kirjutan.
Julgust midagi ette võtta andis ka selle nädala Maaleht, kus maaõiguse jurist Maido Paju selgitab, et tulenevalt teeseadusest on keskkonnaminister oma määrusega 21.02.2014 kehtestanud nõuded metsateede seisundi kohta. Metsateed võivad olla kattega teed, kruusateed või pinnaseteed, mis omakorda on jagatud järkudeks ning määruse jõustumisest alates on osadel neist piiratud ka metsamaterjali väljavedu. Seda on ka uute lankide juures juba näha, et vedaja ei sõida enam teele, vaid ladustab materjali otse metsapoolselt küljelt teekraavile, kust metsaveoautod selle kätte saavad.
Maido Paju selgitab, et kui erametsaomanikul on vajadus oma kinnistule sisse või välja pääseda ja liikumiseks on riigimetsa majandamiseks kasutatav tee, võib nõuda selle tee kordategemist riigimetsa majandamist korraldavalt isikult. Mina eelistaksin siiski esmalt kokku leppida ja otsida võimalusi, kuidas ennetada lõhkumist ja ära hoida hiljem kordategemiseks kaasnevaid kulutusi. Mis veelgi olulisem - säästa emotsioone ja närve, mida ei saa rahas ja tööga mõõta.
