Tundub, et käimasolev uuendusraie on puistu seisundit vaadates õigustatud – pool koosseisust madala kvaliteediga. Ma ei tea, kuhu turustatakse või milleks sellist haaba kasutatakse, mida sellisest palgist toodetakse või kas hoopis hakitakse. Eks kehva kvaliteediga haavapuidule ongi keeruline kasutust leida. RMK-l on omad turustamiskanalid ja lepingud.

Vaatasin metsaregistrist, et tegemist on jänesekapsa-mustika kasvukohatüübiga, kus segametsa koosseisus on 50% ulatuses haab. Ülejäänust suure osa moodustab veel kask, vähemal määral sanglepp ja kuusk.

Erametsas, kui seal taelikust kahjustatud haaba esinebki, on tegevus suhteliselt selge – haab kütteks. Õnneks minu metsas kasvab haaba vähe ja nii pole olnud põhjust pead murda, kuhu taelikust rikutud haavapakke müüa. Mõned hiigelsuured ja okslikud haavapuud seisavad mu metsas siiski ja kuna nende läheduses on ka kotkapesa, siis minust need haavad sinna ka jäävad.

Kvaliteetsest haavapalgist saab väärtuslikku lauda saagida ja olen seda kunagi väikses koguses ka teha lasknud. Haavalaud tahab pikalt kuivamist ja kõlbab siis nii ehitusel (nt. saunalava, laud ei lähe kuumaks) või meisterdamiseks. Teenib inimest ausalt ja aastaid. Tasub meenutada kasvõi haabjateks kutsutavaid ühepuulootsikuid, mida saab jämedast, sirgest, ühtlasest ning kahjustusteta haavatüvest ühes tükis välja tahuda ja küljed laiali painutada. Soomaal on siiani mehi, kes selliste lootsikute valmistamise traditsiooni elus hoiavad ja teistelegi õpetavad.

Kuna käes on sügisvihmade periood, siis raskete puidukoormate väljaveost jäävad metsasihile sügavad rööpad, mis on praegusel aastaajal selles metsatüübis, vaatamata nõukaaegsetele ja siiani toimivatele kuivenduskraavidele, märjal ja külmumata pinnasel paratamatu. Kas need rööpad pärast metsatööde lõppu ka tasandatakse, saab hiljem näha.