Foto: Leili Mihkelson

Kohe hakatuseks ütlen, et istutatud kuuse- või männitaimede kaitsmine ulukite eest nõuab samamoodi pealehakkamist nagu metsakultuuride või noorendike hooldamine. Olen tähele pannud, et viimastel aastatel see enam nii populaarne ei tundu olevat kui mõni aeg tagasi. Vähemalt väikemetsaomanikud, kelle jaoks on iga istutatud puutaim oluline, võiksid seda ulukitõrje viisi siiski rakendada.

Esimest korda puutusin ulukitõrjevahendiga Cervacol kokku Viljandimaal, kus Metsamaahalduse raiesmikule istutatud kuusetaimede latvu töötles Mihkel Maala ehk nagu ta ise ütles – möksis. See oli vist aastal 2007.

Asi pakkus huvi ning võtsin ühendust Tartus asuva jahitarvete kauplusega Trapper, kus Cervacol müügil oli. Ja on tänaseni – 5kg paki hind 18.70, saab osta ka veebipoest. Väikeste puude latvadele määritakse seda Austrias toodetavat pastataolist repellenti käsitsi, iga latva ükshaaval sõrmede vahelt läbi tõmmates. Tööd tuleb teha kuival ajal, siis pasta kivistub paari tunniga ja vihmad seda enam maha ei pese. Nagu pildilt näha, võib eelmisel sügisel määritud pasta ka aasta pärast nähtav olla. See on omakorda abiks kultuuride hooldamisel – sinise värviga kuused paistavad välja.

Sellest 2007.aastast saadik olen iga istutamise järel vähemalt kolm aastat järjest sügiseti oma metsas kuusetaimede latvu Cervacoliga määrinud ja need kultuurid on kõik ilma kitsekahjustusteta kasvada saanud. Varasemad, eriti vahemikus 2003-2006 istutatud kuused, sandistati kitsede poolt hullusti ära. Arvasin, et ongi kõik, tühi töö. Tegelikult kasvatasid puud järgmise kolme aastaga siiski uued ladvad. Põdesid pikalt, aga ellu jäid ja on praeguseks ilusad noored puud.
Foto: Leili Mihkelson

Teist ulukitõrjevahendit Trico ma oma metsas katsetanud ei ole. Seda müüakse 10-liitristes kanistrites, mille hind Scandagra e-poes on 139.- eurot. Sobib nii kuuse-, männi- kui lehtpuude kaitseks ning latvade töötlemine käib pritsimise teel. Seega tuleb peale repellendi soetada ka seljas kantav prits. Toimeaineks pidavat olema lambarasv, mis ulukeid oma lõhnaga eemal hoiab.

Pildil on männikultuur Olavi Udami raiesmikult Viljandimaal 2013.a. novembris. Männitaimede ladvad on Tricoga pritsitud. Kahjuks pole sinna hiljem sattunud ega tea, milline see männinoorendik praegu välja näeb.

Miks ma arvan, et kuusele Cervacol ja männile Trico, on see, et esimene on pasta, teine aga pritsitav vedelik. Kuuseokkad on lühikesed ja nendest saab sõrmedele võetud pastaga hõlpsasti üle libistada (kummikindad vajalikud), männiokkad aga on harali ja pikad ning pritsimine on vast tõhusam. Üks aga on kindel – töö ei ole raske, kuid vajab kannatust, sest igale taimele tuleb aega pühendada, peatus teha, „käega pead silitada“ või „soengule värvi pritsida“.