Foto: Leili Mihkelson

Tema maapealsed lillakas-roosad õied on praegu nähtavale ilmunud.
Käopäka olemasolust saamegi aimu vaid lühikesel perioodil kevadel, kui taim õitseb. Pärast õitsemist jääb hariliku käopäka ülejäänud elutegevus silma eest varjatuks, sest taim on maa-alune.

Harilik käopäkk on klorofüllita taim, tal puuduvad maapealsed varred ja lehed. Mullas ajab käopäkk oma juuretippudes paiknevad haarmed laiali ja need kinnituvad iminappadega peremeespuude juurte külge, kust ammutavad elutegevuseks vajalikke toitaineid.

Eestis saab käopäkk maa-aluste haarmete abil oma toidu peamiselt sarapuu ja lepa juurtest, mujal Euroopas ka teistelt lehtpuudelt. Teadlased on käopäkka uurides kaevanud välja ja saanud maa all hargneva taime kaaluks 4-5 kilo.

Eestist põhja pool asuvas Soomes on harilik käopäkk kui harva esinev ja ohustatud liik kaitse all, Eestis mitte. Minu jõeäärsel metsakinnistul, kus rohkelt ka sarapuid kasvab, on õitsev käopäkk end mitmes kohas kevadeti aegajalt näidanud.

Mõnel aastal aga käopäkal maapealseid õisi nähtavale ei tulegi. Valminud seemnetest kasvavad soodsates tingimustes (peremeespuude olemasolul) uued taimed, mis omakorda võivad õitsema hakata alles kümne aasta pärast.

Kel huvi, saavad salapärasest käopäkast põhjalikult lugeda 2009.a. Eesti Loodusest nr.4.