Leili metsalood | Mets, mida sellisena poleks enam olnud
Kinnistu piirneb minu sünnikodu maadega ja esimestel kooliaastatel vantsisime sealses talumajas elanud tüdrukuga (kel Velda nimeks) ühist kooliteed. Vahel käisin tal ka külas. Maja oli neil väga kehvas seisus ja 60ndate lõpus lammutati see maaparanduse käigus maatasa, nagu mitmed teised vanad taluhooned minu kodukülas. Lapsed olid selleks ajaks ilma peal laiali, ema suri ja isa, kes kolhoosis tööl käis, sai toanurga ühte natuke paremas seisus pooltühja talumajja, kus elas veel mõnda aega.
Kui 90ndate lõpus vabade maade oksjonil see kinnistu (mets ja põld) erastamiseks välja pakuti, otsustasin, et sel ei tohi võõraste kätte lasta minna. Raha muidugi mul maa korraga väljaostmiseks polnud, aga tol ajal sai seada hüpoteegi ning kümne aastaga jõudsin kõik kinni maksta. Naaberkinnistu, millega meil ühine piir, ostis ära üks metsafirma ja tegi seal kohe ka lageraie.
Näitasin siis ostetud metsa oma pojale ja umbes selles kohas, kus juuresolev pilt on nüüd tehtud, hõikas ta, et vaata mis mütakas seal kuuse otsas paistab. Nagu hiljem selgus, oli see väike-konnakotka pesa. Kutsusin ise asjatundja keskkonnaametist kohale. Nii tekkiski ümber pesapuu sihtkaitsevöönd, kus igasugune raie keelatud. Käisin vahel põllu äärest binokliga passimas, kui kotkas metsa kohal lennus oli. Uhke tunne oli ja eemal vaadata ikka tohtis.
Kotkas aga ühel kevadel enam tagasi ei tulnud. Võimalik, et naabermetsas tehtud raie häiris või juhtus paariga midagi. Pesapuu (suur kuusk) selles metsas on tänaseks kuivanud, pesa varisenud, puu ise veel jalul. Kaitsekohustust pole keskkonnaamet siiani maha võtnud. Riigi veskid jahvatavad aeglaselt. Natura toetust olen vist korra saanud.
Metsa vanuseks on 90 aastat, puude kõrgus 28m, koosseisus kuusk ja sanglepp. Käin vahel vaatamas, kas mets ikka püsti. Ega seal puude all võsa ega muud taimestikku õieti kasvagi, ainult mõni sanglepp kukub aegajalt vanadusest pikali. Väike-kirjurähn kantseldab suve hakul poegi. Sihuke ilus koht sai ostetud. Jalutamiseks, vaatamiseks ja kotka ootamiseks.
Palju helistajaid on olnud, kes kohe valmis metsa lõikama või kinnistut ära ostma. Aga vanaeit on kange, ei võta vedu, ootab kotkast...
