Rohkem kui 25 aastat tagasi, kui maade tagastamise käigus taas oma kodumetsa omanikuks sain, oli pildil olevas kohas palju tormimurtud puid. Pinnas seal oli liigniiske, puuliikidest kasvasid kased ja sanglepad, mõni jurakas kuusk ka, aga neist oli paljud tuulega pikali kukkunud. Seal sai saega korda loomas käidud, millest jäi järele veidi hõredavõitu kaasik.

Mõne aasta pärast õnnestus tellida ekskavaator ja piki kinnistu piiri kraav kaevata. Nüüd, 20 aastat hiljem, on kraavi mõju juba tuntav. Liigvett puude vahel enam ei ole, vesiseid lohke samuti mitte.
Sellel väiksemal eraldisel saagisime kolm aastat tagasi suuremad, hõredalt kasvavad kased välja, sest nende all kasvama hakanud väikestele kuuskedele oli vaja ruumi teha. Kaskede langetamine toimus mootorsaega ja väljavedu väiksemat tüüpi traktoriga, et noori kuuski mitte vigastada. Metsakorraldaja andmetel peaksid need loodustekkelised kuused keskmiselt 12 aasta vanused olema, nagu ka mõned noored kased nende vahel.

Kõrval asuvale eraldisele, kus 2001.a. juulis äikesega kaasnenud tromb suure hulga puid murdis, istutasime 2002.a. kevadel kuusetaimed. Kärsakas tuli kallale. Pritsisin suvel taimede juurekaela ümbrust ja korjasin putukaid purki, olles kaotanud lootuse, et kultuurist üldse asja saab. Õnneks elas suurem osa taimi kärsakaründe üle ning praegu kasvab selles kohas ilus kuusenoorendik. Natuke tihedavõitu, sest seemnetest tärkas lisaks veel looduslikke männi- ja kuusetaimi. Laiutama hakanud kiirema kasvuga „kasehundid“ sai eelmise valgustusraiega maha võetud ja üks valgustus tuleb veel teha.

Mille poolest siis erineb looduslik uuendus taimedega istutatud noorendikest? Looduslike puude vanus on ebaühtlane, nagu ka kõrgus ja muud näitajad. Istutatud noorendikud on ühtlasemad, puud enamasti ühekõrgused. Muud vahet polegi. Aastakümnete pärast ei paista erinevus enam välja.