Leili metsalood | Metsa triipkood
Käisin nädalavahetusel Kurgja metsa vaatamas ja muu hulgas nägin, et ka männimetsal on triipkood. Jäädvustasin selle pildile.
Koodilugeja ütleb, pildil olev männimets 1,55 hektari suurusel eraldisel on 65aastane ja eraldise tagavara on 260 tihu hektari kohta. Triipkood toimib. Käimas olevate raietega seda mustikametsa veel maha ei võeta. Nii palju siis hetkel nii meie kandis kui ka laiemat kõneainet tekitanud metsast ja RMK raietest.
Mind hakkas huvitama hoopis metsaraietest saadav kasum. Ja selles pole 2018.a. andmetel RMK oma suurte raiemahtudega sugugi kõige kõvem metsakasumi võtja – 209 miljonisest müügitulust moodustas kasum 39,9% ehk 83,5 miljonit, millest pudenes riigieelarvesse 21,5 miljonit.
Võrdluseks ka paari Pärnumaal metsanduses ( ja põllumaade rentimisega) tegutseva firma majandustulemused 2018.a. Andmed võtsin Pärnu Postimehe TIPP-50 nimekirjast. Kõige ulmelisema kasumi 8,6 miljonilise müügitulu juures suutis teenida üks metsafirma – 7,7 miljonit ehk 89,5%.
Teine tuntud metsafirma samal ajal oma 18 miljonilise tuluga kogus kasumit vaid 2,2 milj. ehk 12,2%. Pigem usuksin selle teise majandustulemusi.
Olen seda meelt, et erametsa majandamise tulukus polegi teabmis suur, eriti kui kõik maksud makstud ja metsauuendus ja hooldustööd tehtud. Suurte raiemahtude korral liiguvad mingil hetkel suured rahad, aga kui „lõikuspidu“ läbi ja tuleb hakata uue metsa kasvatamiseks kulutusi tegema, siis pole suurt metsatulu niipea peale tulemas.
Väikeomanikul pole nagunii nii palju metsa käes, et sealt igal aastal märkimisväärset rahalist tulu lõigata. Metsaraie ongi lühiajalise kasumi väljavõtmine, tagajärjed aga pikaajalised.
Eks see triipkoodi võrdlus metsaga on pildi tinglik kirjeldus ja hinnasilt. Metsa väärtus kipub erinevatele inimestele nagunii erisugune paistma ja sinna pole parata. Nii ei suudagi looduses puhkaja, looduskaitsja või marjuline/seeneline metsamajandajaga ühele meelele jõuda - liiga erinevalt näevad ja loevad nad metsa triipkoodi. Ja lähebki (sõna)sõda lahti.
