Foto: Leili Mihkelson

Mõlemal on rahvast ühendav toime, olgugi vaid mõneks hetkeks, aga seda ülevamate tunnetega. Argipäeva saabudes algav kiun ja sapipildumine püüab küll äsjaseid tundeid määrida, aga seegi on nii eht-eestlaslik, oleme harjunud.

Riigi 100. juubeliaasta lõpetuseks lisandus Eesti kultuuriellu paar olulist filmi, mille loojateks on noored eesti mehed. Äsja ekraanile jõudnud „Tõde ja õigust“ pole mul veel olnud võimalust näha, aga küsisin muljeid linnas elavalt pojalt, kes esilinastusel käis. Vastas, et suurepärane, just sellist suurteost oli Eestile vaja. Ootan võimalust ka ise filmi vaatama minna.

Joosep Matjuse loodusfilm „Tuulte tahutud maa“ on teleekraanil olnud juba kaks korda ja nii sain filmi lausa kodus diivanil istudes näha. Pean seda hümniks Eesti karuselt kaunile loodusele.

Inimene vajab kõigi eluliste vajaduste ja üleüldise rahu kõrval ka vaimutoitu ning häid inimesi enda kõrvale. Väikese rahvana on meil vedanud, et siin on palju väärt inimesi nii teadlaste, kultuuritegelaste kui maarahva seas. Noored on palju andekamad, paremate teadmistega ja ambitsioonikamad kui vanem põlvkond omaaegsete võimaluste ajal üldse olla sai.

Eestimaast, meie loodusest, kultuurist ja rahva traditsioonidest hooliva noore põlvkonna kätte usaldamegi järgmiseks sajaks aastaks oma riigi ja selle iseseisvuse.