Foto: Leili Mihkelson

Kuna minu metsamaa piirneb riigimetsaga, siis ma tean, kuidas, kustkaudu ja millise masinaga metsasihtidel liikuda saab. Teadis ka metsahooldaja, muidu ta poleks minu maadeni välja jõudnud. Ütles, et teised kvartalisihid ei kanna üldse, pidi ringi sõites seda ainuvõimalikku teed kasutama.

Naabrimees, kes varem minu metsast küttepuid põkaga minema viis, hoolitses pidevalt selle ainsa metsasihi korrasoleku eest, vedas poriaukudesse kive ja jämedat kruusa. Kandis see siht ka tolle metsahooldaja maasturit.

Otsisin üles mõned 2014.a. sügisel tehtud pildid, kui samas riigimetsas paar kuud järjest metsamasinad müttasid. Üks 2014.a. septembrikuine pilt on siin. Eestis toodetud suur metsaveotraktor Metsis riigimetsa sihil poris röötsakil.

Need rööpad ja augud tasandas RMK pärast tööde lõpetamist ära ja aastatega on ka rohi peale kasvanud. Ometi ei ole ligi kuue aasta jooksul sinna ükski jahimees ega RMK asjamees peale sõita riskinud. Ei julgenud ka noorendike hooldaja, sest urbne, segipööratud pinnas, vaatamata tasandamisele ja rohtumisele, ei kanna siiani ratasmasinaid. Roomiktraktorit vast küll.

Oma tööd metsahooldajad tunnevad. Enne selle teed otsiva mehega kohtumist jäi mulle kuusakattega peasihi ääres silma väga ilusti hooldatud noorendik ja tuli välja, et sama mees oligi teinud. Päev varem oli see veel hooldamata.

Minu jutu mõte on, et kui räägitakse metsade kestvusest, siis võiks riigimetsade majandaja mõelda, et ilma metsatöölisteta ei kasva ilusat majandusmetsa. Kõikvõimsad masinad suudavad küll puid kiiresti maha võtta, kasvatada mitte.

Kui palgikoormaid on vaja vedada, siis laotatakse küll rekka rataste alla killustikukoormaid, sest puit on raha ja raha tuleb kätte saada. Aga aastatepikkune metsauuendustöö – istutamine ja hooldamine? Kuidas jõuavad metsa naised ja mehed, tööriistad seljas? Kui lank või noorendik asub kauges metsanurgas, kuhu viiv siht autot ei kanna, peab ise nuputama. Nagu see töömees, kellega metsas juhuslikult kohtusin.